/nginx/o/2009/12/07/278490t1h8269.jpg)
Venemaa asepeaministri ja ühtlasi ka rahandusministri Aleksei Kudrini sõnul kannatas majandus kahju, kui kõrgete naftahindade perioodil tugevnes Vene rubla liiga palju teiste valuutade suhtes.
Rahandusminister Kudrin kurtis rubla tugevnemise üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See aitas kaasa meie konkurentsivõime nõrgenemisele.. Abinõud, mis me võtsime kasutusele, osutusid poolikuteks,» ütles minister agentuurile Prime-TASS.
Rubla tugevnes dollari ja euro suhtes kuni 2008. aastani, kuid kriisi mõju tõttu oli Vene Pank sunnitud viima läbi rahvusvaluuta nn pehme devalveerimise, mis kestis kuni 2009. aasta jaanuarini. Sellest ajast peale hakkas rubla tugevnema, reageerides naftahindade tõusule.
Detsembri alguseni maksis vaid dollarist ja euros koosnev valuutakorv (0,45 eurot ja 0,55 dollarit) Moskva Pankadevahelisel Valuutabörsil umbes 36 rubla. Võrreldes selle aasta jaanuaris näidatud enam kui 40 rublase hinnatasemega. Rubla tugevnemise uusi keerdkäike Kudrin ei kommenteerinud.
Varem on keskpank ja valitsus mitmel korral kinnitanud, et rubla ujuv devalveerimine mõjus majandusele hästi ja ei põhjustanud elanikkonna hulgas paanikat.
Täna rääkis rahandusminister, et riigil ei õnnestunud vältida pehme devalveerimise tagajärgi. Kudrin ei täpsustanud, mida ta sellega konkreetselt silmas pidas.
Tavaliselt nimetatakse sujuva devalveerimise miinuseks tegelikku loobumist eksportööride kiirest abist.
Rubla tugevnemine mõjub eksportööridele ebasoodsalt, kuna see jätab nad ilma täiendavatest tuludest - nad saavad kaupade eest dollareid ja eurosid, kuid kulutavad nende tootmiseks rublasid.