Kalevi kommivabrik loodab plussi jääda

Kalevi kommivabriku juht Mait Nilson ütleb, et need, kel tööd on, peavad maiustamisest endiselt lugu. Foto: Toomas Huik

Nüüdseks sada päeva Kalevi kommivabrikut juhtinud Mait Nilson ütleb, et ehkki müük on tänavu 15 protsenti vähenenud, loodab ettevõte aasta lõpuks plussi jääda, sest kel töö alles, ostab ikka ka magusat.

Miks Kalevi omanik Oliver Kruuda eelmise juhi Kati Kusmini teie vastu vahetas?

Olen olnud Kalev Choco­late Factory juhatuses selle asutamisest peale 2005. aasta keskel. Algul olime juhatuses kolmekesi: mina, Alar Pink ja Kati Kusmin. Siis läks Pink Kalev Meedia etteotsa ja nüüd siis lahkus Kusmin. Uue juhi määramisel arutati erinevaid versioone, Kati ja Oliver lihtsalt ei jõudnud kokkuleppele, kuidas edasi minna.

Äkki olite Kruudale lihtsalt mugavam käsutäitja?

Ma ei usu, sest Kruuda ei käi käske andmas. Ta kas usaldab inimest või ei usalda ja kui usaldab, siis ei sekku. Olen temaga varem koos töötanud Tallinna Piimatööstuses, nii et mul oli teatud kogemus olemas. Oliver ei ütle kellelegi midagi ette, kuid ta tahab näha, et asjad muutuksid.

Millised eesmärgid olete endale selles ametis seadnud?

Kui aprillisündmuste kajana Venemaa eksport ära kukkus, otsustasime enam mitte sama reha tallata ja võtta käsile meile lähedasem Balti turg. Kolme aastaga saavutasime olukorra, kus meie toodang on Lätis ja Leedus tuhandetes kauplustes müügis. See töö jätkub ja oleme seadnud eesmärgiks kummaski riigis kümne protsendi suuruse turuosa.

See vist lihtne ei ole, sest seal on omad tugevad maiusetootjad ees?

Oleme isekeskis naljatanud, et kui leiame viisi, kuidas Kalevilt Eestis turuosa ära võtta, siis teame ka, kuidas Lätis ja Leedus kasvada.

Pole saladus, et paljud Eesti inimesed on viimasel ajal hakanud poelettidelt just Läti ja Leedu magusat otsima.

Uuringud seda ei kinnita. Koduturul on meil suurem turuosa kui näiteks Laimal Lätis või Kraftil Leedus. Number kaks tegija on meil hoopis Fazer. Meie turuosa Eestis on 40 ja suuruselt järgmisel 12 protsenti. Laima turuosa pole siin üle viie protsendi ulatunud. See, et eestlased eelistavad Laimat, on pigem müüt.

Paljud ei osta teie komme uue pakendi tõttu, mille avamisega tuleb tükk vaeva näha.

Soovisime sellega oma toodete säilivusaega pikendada. Uus pakend säilitab kommi värskuse ja lõhna. Varem säilisid kommid vaid kilekotis ja kaussi kallatuna hakkasid kohe kuivama.

Laima tooteid on viimasel ajal poodides siiski palju näha.

Eks seda, mida eestlane sööb, otsustavad nelja-viie suurema poeketi vastavad komisjonid. Täpselt samuti, nagu pankade laenukomiteed otsustavad, milline majandusharu Eestis arenema peab. Riiulikoht müüb ja kui sellel on kaup, mis hästi läheb, on rõõmsad nii poodnik kui tootja. Kui kaup ei lähe, otsitakse sinna midagi muud.

Kuidas mõjutas teie toodete müüki majanduskriis?

Meilegi suureks üllatuseks hakkas kõigepealt vähenema just odavamate toodete müük. Selleks ajaks olid paljud tarbijad hakanud endale rohkem magusat lubama. Majandusraskuste tekkides olid nemad aga esimesed, kes töö kaotasid ja vähem ostma hakkasid. Kes jätkuvalt tööl käisid, ostsid ikka seda toodet, mis neile maitses.

Meie müük liigub ühte jalga töötusega ja kui see kasvab, siis kahaneb ka müük. Üldine ebakindlus on viimasel ajal siiski suurendanud odavamate toodete müüki. Loodan, et tuleva aasta esimene kvartal on põhi, kust edasi tuleb paranemine.

Väga suureks optimismiks siiski põhjust ei ole, sest taastumine tuleb kindlasti aeglasem, kui oli langemine. Need, kel veel on sissetulek, peaksid edasi tarbima, sest see hoiab sisemajandust käigus.

Kuidas on Kalev suutnud raskel ajal kasumit teenida? Milliseid kulusid olete kokku tõmmanud?

Kui kolm aastat tagasi olid meil tootmises tegevad 250 inimest, siis nüüd on neid 200. Palka kellelgi vähendanud ei ole, küll aga on vähenenud mõningad soodustused. Näiteks ei jagata enam tasuta puhkepäevi. Kui varem tasusime tervisepäevade eest 80 protsenti palgast, siis nüüd 60.

Meid aitas see, et kui mujal olid väga suured palgatõusud, siis meil mitte. Töö tasustamise süsteem on Kalevis samas küllaltki motiveeriv, sest suure osa sissetulekusse annavad lisatasud ja preemiad.

Lisatasud ja preemiad  võivad kokku ulatuda kuni 20 protsendini palgast. Kui näiteks keegi on teinud kuu jooksul mingi väärt ettepaneku, saab ta preemiat.

Mis teile praegu Eesti majanduse juhtimises ei meeldi?

Maailmas on tavaks majandustsükleid pehmendada. Kasvuperioodil püütakse majandust veidi tagasi tõmmata ja languse ajal tagant tõugata. Balti riikides käituvad valitsused millegipärast risti vastupidi.

Võimulolijailt ootaks praegu tehtud eksimuste ja vigade tunnistamist. Need sammud, mis Eestis tehakse eelarvedefitsiidi vähendamiseks, tõmbavad raha ringlusest välja.

See, et läksime langusse kiiremini, ei tähenda veel, et sellest ka kiiremini välja tuleme. Saksamaa ja USA on selles kriisis käitunud täpselt vastupidi ja seal on näha juba kvartaalset tõusu.