Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
Maksehäireregistrisse on kantud umbes 60.000 eraisikut, kellest suurem osa on võlgu EMT-le või järelemaksukaartide eest, kirjutab Äripäev. 500-kroonine telefonivõlg võib aga muutuda takistuseks pangalaenu saamisel.
Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on praegu maksehäireregistris kõige rohkem EMT-le võlgu olevaid eraisikuid. «Teine suur osa on igasuguste järelmaksude võlgnikud,» ütles Jäger. Maksehäireks loetakse võlgnevust alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega. Jägeri sõnul pärineb info maksehäirete kohta maksehäireregistri liikmetelt või teistelt andmeid edastanud krediteerijatelt. Maksehäireregistri liikmed on pangad, EMT, Radiolinja ja Tele2. «Laenutöötajad teevad iga laenutaotleja kohta päringu maksehäirete registrisse, et kontrollida inimese maksekäitumisharjumusi,» rääkis Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg. Tema sõnul vaadatakse iga üksikjuhtumit eraldi arvesse läheb inimese üldine maksekäitumine, tema maksekäitumine ettevõtte suhtes, võlgnevuste kestus ja suurus. Maksehäire on laenusaaja rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Andmed maksehäirete kohta säilitatakse ja hoitakse andmebaasis nähtavad seitse aastat.