:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2009/12/04/277067t1h353f.jpg)
Tööinspektsiooni tellimusel tehtud uuringust selgus, et Eesti inimesed ei oska kurta halbade ülemuste ega vägivalla üle.
Eesti tööinimene kehva ülemuse üle ei kurda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tulemused näitasid, et Eestis on tööstressist puretud ligi viiendik töötajatest ja vanade Euroopa riikidega võrreldes pole see oluliselt halvem tulemus. Kui võrrelda Eestit sellise heaoluriigiga nagu Taani, siis on meil töökohtades isegi vähem vägivalda, kolleegid toetavad üksteist rohkem, info liigub töökohtades paremini ja ülemustelt saadud toe ja tunnustustusega on Eesti töötajad samuti rohkem rahul.
Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma ütles, et sellised tulemused olid nende jaoks mõneti üllatavad: «Tööinspektsioon on selline asutus, kuhu pöördutakse kaebustega, ja meie ootus oli, et kiusamist, individualismi ja töösuhete halvenemist on oluliselt rohkem, aga seda uuring ei kinnitanud.»
Samas lisas Kaarma, et kõik ei ole siiski nii roosiline, kui antud uuringu keskmisi hinnanguid näitavatest tulemustest võiks järeldada. «Kindlasti on organisatsioone, kus asi on kehv,» märkis ta.
Et antud uuring ei pruugi 100-protsendiliselt peegeldada reaalsust, oli nõus ka uuringu teinud Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik Janno Järve. Füüsilise vägivalla puhul võib eestlaste valulävi olla lihtsalt kõrgem kui taanlastel ning töökoormuse üle ei kurdeta ehk seepärast, et masu ajal on tööd lihtsalt vähem või kui seda on juurde tulnud, siis on targem mitte kaevelda.
Seda, et tööstress on Eestis tegelikult probleem, näitas uuringu osa, kus käsitleti tervist, läbipõlemist ja unehäireid. Nende näitajate osas ei paista Eesti sugugi hea välja – läbipõlemist, terviseprobleeme ja unehäireid esineb meie töötajate seas märgatavalt rohkem kui Taanis.