/nginx/o/2009/09/18/237208t1h0565.jpg)
Maailmapank ja Hiina peavad läbirääkimisi odavate tehaste rajamise osas Aafrikasse, et aidata neil tööstusele tugevam alus panna ning ülemaailmses kaubanduses rohkem kaasa rääkida.
Hiina tahab tootmist Aafrikasse viia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmapanga presidendi Robert Zoellicki sõnul on Peking ilmutanud suurt huvi ettepanekute vastu rajada Aafrikasse tootmisbaase, et ka sealne majandus võiks Aasia eeskujul tõusuteele pöörduda.
«Hiinas ei olda sellest mitte üksnes huvitatud, vaid paljud on igati valmis tegutsema,» ütles Zoellick Financial Timesile.
«Me oleme arutanud seda Hiina kaubandusministri Chen Demingiga ning ilmselt oleks võimalik mõned lihtsamad ja odavamad tootmisharud, näiteks mänguasjade ja jalatsite valmistamine, Sahara-tagusesse Aafrikasse üle viia.»
Viimastel kuudel on Hiina ametiisikud ja akadeemikud vaaginud võimalust kasutada riigi tohutuid valuutaressursse selleks, et elavdada nõudlust arengumaades. Paljud on jõudnud selle juba Hiina Marshalli plaaniks tituleerida.
Novembris lubas Hiina peaminister Wen Jiabao anda kolme aasta jooksul 10 miljardi dollari väärtuses odavlaenusid, eemaldada tollitariifid 60 protsendilt vaesemate maade ekspordilt ning kustutada mitmete riikide võlad.
Pekingi viis riikide valitsustele laenu anda, millele vastupidiselt läänemaailma tavadele poliitilisi tingimusi ei lisata, on paljudele pinnuks silmas - kuna niiviisi on toetatud mitmeid ebapopulaarseid režiime.
Osad Aafrika liidrid kardavad, et Hiinast tulev konkurents, näiteks jalanõude ja rõivaste osas, võib nende oma nõrgal tööstusel jalad alt lüüa. Hiina ametnikele teeb aga muret, et neid võidakse Aafrika-plaanide pärast uuskolonialismis süüdistama hakata.
Zoellick ütles, et Aafrika maad peavad Hiina investeeringute ligimeelitamiseks oma infrastruktuurid paika panema, näiteks elektrivarustuse, transpordi ja toimivad tollireeglid.
«Hiinlastel on palju kogemusi töömahuka tootmise vallas, samuti on neil olemas turustusvõrgustikud. Iga uue alguse puhul tuleb see igati kasuks,» ütles Zoellick, endine USA kaubandusesindaja ja abivälisminister.
Mistahes plaanid tootmist Aafrikasse üle viia - kui jutt just sümboolset laadi pole ja asi lõhnab tegude järele - põrkavad aga alati vastu kõikvõimalikke takistusi.
Üha kasvavale rahvusvahelisele survele vaatamata on Peking siiani tõrkunud oma valuutat revalveerimast, paljuski seetõttu, et nad kardavad töökaotusi eksportivates tööstusharudes.
Samal ajal üritavad Hiina sisemaa provintside valitsused meeleheitlikult töökohti oma paikkondadesse meelitada, kuna rannikualadel on tööjõukulud tõusuteel.
Peamiselt on Hiina Marshalli plaani mõte aga välja nuputada, kuidas oma tehastele välisriikides lisanõudlust tekitada - mitte kuidas tootmist mujale viia.
Hiina kaubandusministeerium küsimust kommenteerima ei soostunud.
Copyright The Financial Times Limited 2009.