Ei. Autotööstuse kõige tähtsam leiutis on topsihoidja. Ilma topsihoidjata ei ole mingit vahet, kas autol on kahe turboga V12-mootor või 1,6-liitrine karburaatormootor, keraamilised või trummelpidurid, lehtvedrud või elektrooniliselt seadistatavad amortisaatorid. Ainult topsihoidjast oleneb, kas valu ja vaev, mida insenerid autot ehitades näinud on, tasub end ära.
Kujutlege korraks, mismoodi te sõidate, kui teil pole avatud kokapurki või auravat kohvitopsi panna mujale kui põlvede vahele. Nagu poolpime vanaema, oleks aus vastus. Või nagu 40-aastase staažiga taksojuht, kes Laagrist Viimsisse sõites mootoripöördeid hetkekski üle 1500 ei lase, ainult käiguga pidurdab, sidurit kasutamata käiku vahetab ja keeldub raadiot mängima panemast, sest see suurendab kütusekulu.
Ent kui teil on võimalus avatud purk, pudel või poolik tops hoidjasse panna, on sõidul hoopis teine maik. Kõik need hobused kapoti all saavad turjal piitsa tantsimist tunda, veojõu- ja stabiilsuskontrolli märgutuled vilguvad nagu elektriküünlad Kremli näärikuusel ja jalakäijate hammaste all nätsub must rehvipuru. Sest mis ka ei juhtuks – mingil juhul ei pea te hiljem niiske lapiga kleepjaid kokaniresid nühkima või ülikonnapükstest kohviplekke välja aurutama.
Sellest väikesest, aga olulisest nüansist on Subaru insenerid-disainerid hästi aru saanud – uue Legacy topsihoidjad on väga korralikud. Nagu premium-klassi autos! Hoiavad kindlalt paigal nii kohvitopsi, 0,33-liitrise purgi kui ka pooleliitrise pudeli.
See-eest auto ülejäänud disain jätab päris kõvasti soovida, eriti eelmise põlvkonna mudeliga kõrvutades. Vana Legacy ei olnud ka teab mis disainiime, aga nägi igas olukorras väärikas välja. Sellise autoga kõlbas nii kruusaseid külavaheteid triikida kui ka õhtul teatrisse minna. Ideaalne auto maa-aadlile, keda Eestis kahjuks pole.