Eesti Energia ähvardab prügisõja kaotuse korral Iru jaama sulgeda

Tallinna prügilas Jõelähtmel jagub olmeprügi toasooja tootmiseks vaid ühele firmale, tõenäoliselt peab Iru elektrijaam suu puhtaks pühkima. Foto: Raigo Pajula

Eesti Energia lubab Iru elektrijaama kinni panna ja jätta tallinlased monopoolse Veolia kontserni kuuluva küttefirma meelevalda.

Veel selle aastanumbri sees peaks Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus otsustama, kelle ta valib prügielektrijaama partneriks. Korrates ühe ärimehe sõnakasutust pooleliolevate läbirääkimiste kohta, käib praegu «iludusvõistluse trikoovoor».

Kui Eesti Energia prügielektrijaam peaks jääma Savisaare toetuseta, paneb firma suure tõenäosusega kinni ka Iru soojuselektrijaama. Seda põhjusel, et gaasist elektri tootmine on seal liiga kalli omahinnaga, soojust ostaks Tallinn aga põhiliselt Väost.

Läbirääkimistel on vastamisi Eesti Energia ja Tallinna Küte, mis kuulub rahvusvahelisele Veolia kontsernile. Viimase prügiprojekti arendust toetab ärimees Urmas Sõõrumaa energeetikafirma.

«See on paratamatu [et alles jääb üks soojatootja], energeetikas on enamik ettevõtteid loomulikud monopolid,» lausus Veolia Väo elektrijaama juhataja Andres Taukar.

Pärast Väo töölehakkamist seisis Iru jaam suvel jõude. Elektrit toodeti seal viimati eelmise aasta lõpus.

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman märkis, et gaasi madala hinna tõttu oleks Iru suutnud suvekuudel soojust toota hakkpuidul töötavast Väost odavamalt. Aga pealinn eelistas paraku Väo elektrijaama.

Iru plaanitav prügijaam kasutaks 220 000 olmeprügi, Väo ligi 130 000 tonni. Viimane näitaja vastab Tallinna linnast Jõelähtme prügilasse viidavale kogusele. Kahe jaama jaoks prügi ei jätku, seega on vaja kokkulepet linnavalitsusega.

«Otsime kõige sobivamat ettevõtet, pakkujaid on kaks – Eesti Energia ja Veolia,» lausus Tallinna aselinnapea Deniss Boroditš. «Me ei ole veel otsustanud, aga aasta lõpuks tahaksime jõuda otsusele.»

Tallinna linnavalitsus on Jõelähtme prügila rajanud Veoliaga kahasse, selle asutamislepingus on linnavalitsus garanteerinud igal aastal kindla koguse olmejäätmeid, mida firma saaks tarbijate raha eest ladustada.

Boroditši sõnul tooks prügilalepingu rikkumine kaasa kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva trahvi. Lisaks on prügilal olemas tehnika, et hakata Väo jaama jaoks tootma prügikütust.

See tähendab siis olmeprügist orgaaniliste jäätmete sorteerimist ja prügi purustamist. Võrdluseks – Iru jaama tehnoloogia tähendab, et olmeprügi aetakse ahju eelneva töötlemiseta.

Boroditši sõnul pole aga leping prügilaga määrav. «Meie mängime avatud kaartidega, prügijaama tahtja peab vajadusel ka trahvi prügilale ära maksma,» lausus Boroditš.

Prügijaam maksab 1–1,5 miljardit krooni. Eesti Energia jaam hakkaks tööle 2012, Väos aasta hiljem. Prügiladestusmaks kasvab kiiresti, praegu tuleb tonni eest maksta riigile 157 krooni, 2014. aastal juba 389 krooni.

Põletades ei peaks seda tasuma, samas pole kindel, et prügijaam tooks tarbijaile soodsama prügihinna või toasooja.