/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/11/30/274706t1h6575.jpg)
Riik töötab välja vaba tarkvara raamistiku, mis seab eesmärgiks suurendada vaba tarkvara kasutamist riigi- ja erasektoris. Üleminek vabale kontoritarkvarale võiks anda kokkuhoidu kuni 30 miljonit krooni aastas.
Riik püüab suurendada vabavara kasutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raamistiku eesmärk on saavutada avaliku ja erasektori ühine arusaamine ja kooskõla,» rääkis majandusministeeriumi infotehnoloogia arhitektuuri talituse nõunik Märt Ibrus.
Vaba tarkvara raamistik on dokument, mis küll otseselt millekski ei kohusta, kuid millest juhindudes asutakse välja töötama konkreetsemaid programme.
Ibrus nentis, et Eesti liigub järjest enam vaba tarkvara kasutamise suunas, kuid seni pole asja nii laiapõhjaliselt ette võetud. «Euroliidu poliitika on ka praegu selline ja ka meie peame selles suunas liikuma,» lisas ta.
Ibrus tunnistas, et esimene argument vabavara kasutamiseks on soodsam hind. Näiteks majandusministeeriumi tellitud uuring näitas, et üleminek vabale tarkvarale ainuüksi kontoritarkvara osas annaks avalikule sektorile kokkuhoidu 30 miljoni krooni ulatuses aastas.
Plusse on veelgi. Näiteks muutuksid infosüsteemid vähem sõltuvaks arendajatest ja tarkvaratoodetest.
Avalik sektor saab jätkata varem loodud infosüsteemi arendamist mis tahes IT-firmaga. Vaba tarkvara puhul jääb seni «karbitoodetele» kulutatud raha Eesti IT-sektorile.
Vaba tarkvara põhineb reeglina avatud standarditel. Seega suureneb avaliku sektori infosüsteemide koosvõime. IT-hanked muutuvad läbipaistvamaks, mistõttu väheneb oluliselt korruptsioonioht.
«Oluline on see, et kõikvõimalikes riigihangetes välistataks kommertslikud tingimused, et vaba tarkvara saaks võrdväärselt konkureerida,» rääkis Ibrus.
Ta avaldas lootust, et raamistik kinnitatakse järgmise aasta alguses.