Pärnul pole raha, et võlgu maksta

Pärnu linna peab raskest seisust välja viima meer Toomas Kivimägi (ees keskel) ning tema abilinnapead Annely Akkermann (vasakult), Romek Kosenkranius ja Jane Mets. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu rahahäda jõudis kuu algul nii kaugele, et linnal polnud enam raha, et töötajate sotsiaal- ja tulumaks riigikassale ära maksta; tasumata on ka joogivee-, kohvi- ja elektriarved.

Pärnu linnavalitsus asub ilusas eestiaegses majas linnaturu ja pankrotistunud Lepa kaubamaja vahel. Hoone seinal põlevad jõulukaunistused.

Jõululambid on eelmise, Mart Viisitamme linnavalitsuse ostetud, elekter seal sees põleb aga Eesti Energia juhi Sandor Liive armust, sest elektriarvete maksmiseks linnal praegu raha enam ei ole.

Linnavalitsuse korralikult remonditud, aga erilise luksuseta peahoone eest on samuti püsti Pärnu jaoks kopsakas võlasumma – ligi 52 miljonit krooni, lisaks sellele ligi 26 miljonit krooni intresse.

Pärnu värske rahandusega tegelev abilinnapea Annely Akkermann lausus, et linnavalitsuse hoone remondileping on tehtud liiga helde käega. Kuigi erilist luksust silma ei jää, peab ta seda ülemäära kulukaks.

Linnavalitsuse töötajate ametiautodeks on väikesed A-klassi Mercedesed. Ametnikele nendega sõita ei meeldi, aga liisingumakseid tuleb nende eest tasuda veel kaks aastat. Akkermanni arvates piisaks linnavalitsusele ühest väikebussist.

Meer lahkus hüvitiseta

Isegi kõige vaesemad omavalitsused on Eestis sel sügisel maksnud valimised kaotanud poliitikuile hüvitiseks sadu tuhandeid kroone. Viisitamm ja tema aselinnapead lahkusid aga Pärnus ühegi sendita, asjade pakkimisekski jäeti üks päev.

Uuel linnavalitsusel eesotsas Pärnus üliarmastatud endise maavanema Toomas Kivimäega oli aega kuus päeva, et kokku panna uus linnaeelarve. Täna vormistab linnavalitsus selle ametlikult oma istungil.

Reede pärastlõunal oli aga selge, et nii palju kui vaja, pole võimalik eelarvest kärpida.

«Me ei ole tehniliselt pankrotis, sest meil on veel vara, mida müüa,» lausus Akkermann. Tema sõnul oleks vaja selle aastaga võrreldes kulusid kokku tõmmata 150 miljonit krooni, esialgu on plaanis tõmmata umbes 60 miljonit krooni.

«Koole sulgemata rohkem ei saa!» lausus Akkermann. Abilinnapea sõnul teeb linnavalitsus tuleval aastal kas või neli uut lisaeelarvet, vastavalt sellele, kuidas peab kulusid aina uuesti üle vaatama.

Üle jõu elamine pole viimase aasta probleem, mil paljud omavalitsused on raskustes, sest vähenenud palkade ja tööpuuduse pärast tuleb tulumaksu linnakassasse märgatavalt vähem. Keskerakondlik linnavalitsus kulutas juba alates väga heast 2007. aastast rohkem raha, kui maksudena sisse tuli.

Kust kokkuhoid tuleb? Linnavalitsuse palgad vähenevad 20 protsenti, koolide ja laste­aedade ning muude linnaasutuste palgad kümnendiku.

Akkermann märkis, et 150 linnavalitsuse töötajast vähemalt igal kuuendal tuleb eeloleval aastal lahkuda. Pensionäride 500-kroonine toetus kaob järgmisel aastal. Haljastuselt ja tänavavalgustuselt kavatseb ta kokku hoida üle nelja miljoni.

Pärnu hariduskulud vähenevad tuleval aastal enam kui 15 miljonit krooni. Mitu ringi ja huvikooli kinni läheb? Akkermann vabandas, et pole veel detailidega kursis.

Linnavalitsus kavatseb erafirmade lepingud üle vaadata ja tuleval aastal kaheksa miljonit krooni vähem maksta.

Akkermann lubas, et tuleval aastal hakkab linn taas õigel ajal arveid maksma, sest siis avaneb uus arvelduskrediit. Kulud-tulud loodab ta tasakaalu saada 2011. aasta lõpuks.

Aga ega üks kõrgema palgaga linnapea Viisitamm üksi ei saanud suurt linna nii sügavale mülkasse tõmmata?

«Ma ei tea, kas ta ei saanud aru, mida teeb, või ei suutnud kulude kasvu ohjata,» lausus Akkermann.

Pärnu nukker panus

Aga ametnikud ja linnavolinikud, kes kulude kasvu heaks kiitsid, nad ju töötavad edasi?

«Linnavolinikud istusid linnaettevõtete nõukogudes, sealt said suurt tasu ning tulid siis volikogu saali ja hääletasid,» lausus Akkermann. «Ma arvan, et see oli põhjuseks, miks selline olukord sai tekkida.»

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas märkis, et Pärnu on Eesti linnadest kõige halvemini juhitud. Tema sõnul teeb Pärnu olukorra eriti hulluks see, et linnavalitsus elas teadlikult üle jõu. Pärnu panus Eesti eelarvepuudujääki on umbes 220 miljonit krooni.

Pärnu selle aasta eelarve maht on 667 miljonit krooni. Tasumata arveid on linnal

19 miljonit krooni, lisaks umbes sama suur maksuvõlg.