/nginx/o/2009/11/02/259854t1h3d30.jpg)
Reedel kuulas valitsuse püsiühenduse komisjon, milliste järeldusteni on jõutud saarte ja mandri vahelise püsiühenduse keskkonnamõjude hindamisel ja tehniliste lahenduste osas.
Parts: konnad ja hülged sillaehitust ei sega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Juhan Parts tõdes, et nüüdseks on jõutud selgusele, et ühtegi keskkonnaalast takistust püsiühenduse rajamisel ei ole, kirjutas Oma Saar.
«Olgu need siis hülged, konnad, linnud, elupaikade kaitsed või midagi muud,» kinnitas ta.
Partsi sõnul on tehtud 16 keskkonnaalast uuringut, mis kõik on iseenesest väga huvitavad dokumendid ja vääriksid tutvumist.
Partsi sõnul sai eile selgeks, et kõige kasulikum on, arvestades kõiki, nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte, väljapakutud variantidest põhjapoolne sild Muhu ja mandri vahel ehk siis paigas, mis sarnaneb praeguse laevatrassiga.
Kõige keerulisemaks punktiks peab Parts aga püsiühenduse rahastamise küsimust, sest hinnanguliselt läheb sild maksma umbes 5 miljardit krooni.
«Ma arvan, et seda tuleb väga tõsiselt arutada mitte ainult saarlastel, vaid tervel Eestil,» ütles ta, pidades summat selliseks, mida ei ole võimalik katta näiteks hilisema tasulise ülesõiduga.