Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
Viimastel nädalatel ennustavad analüütikud üha enam dollari ja euro pariteetsuse ehk 1 : 1 taseme peatset saabumist, Eesti ettevõtjatele tähendab dollari kursi langus peamiselt Vene-suunalise ekspordi pealt teenitava kasumi vähenemist.
Dollar langes eelmisel nädalal oma viimase kaheksa kuu madalaimale tasemele. Viimati kukkus dollar nii järsult pärast 11. septembri terroriakti. Eesti krooni suhtes on dollar viimase kolme kuuga kukkunud ligi seitse protsenti. Eestlasi mõjutab dollari odavnemine ennekõike läbi idasuunaliste kaubavoogude, kus kauplemise aluseks on enamasti dollar.
Välisanalüütikud räägivad aina enam dollari edasisest odavnemisest, sest USA ettevõtete aktsiatest viiakse üha enam raha atraktiivsematele turgudele. Kõige optimistlikumad prognoosijad ootavad pariteetsustaseme saabumist euroga juba aasta lõpuks.
Turgudel lastakse õhku välja
Ühispanga valuutadiileri Jaanus Jõgi arvates nii kiiret euro kursi tõusu siiski ei tule. «Kuigi investeeringuid vähendatakse ja USA jooksevkonto puudujääk kasvab, ei ole siiski lihtne leida sellele rahale paremaid teenimisvõimalusi,» ütles Jõgi.
Jõgi hinnangul hakkas dollari kurss pärast terrorirünnakut taas kiiresti tõusma, sest oodati globaalse majanduse kiiret taastumist. «Majandustõusu ulatust hinnati aga üle ning nüüd lastakse turgudel õhku välja ja dollar kukub. Praegusest tasemest 0,91-0,92 USD/euro on aga väga raske edasi minna,» rääkis Jõgi.
Välisanalüütikute hinnangul jätkab dollar järgnevate kuude jooksul küllalt kiiret langust. Ühendriikidest voolab kapital välja, sest teiste arenenud turgude kasvav likviidsus ning tootlus pakub investoritele paremaid kasumivõimalusi.
Rahavood väiksemad
USA jooksevkonto defitsiit moodustab juba 4,6 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Mullu oli näitaja veel 4,1 protsenti. Ka USA aktsiaturg on analüütikute hinnangul rohkem kui veerandi võrra Euroopa börside keskmisest kallim.
Varasematel aastatel olid dollari kallinemise peamiseks allikaks tohutud kapitali sissevoolud Ühendriikidesse. Kui 1992. aastal liikus investeeringutest USAsse ligikaudu viiendik, siis 2000. aastal moodustas see näitaja juba tervelt 64 protsenti globaalsetest rahavoogudest.
Dollar on seetõttu tõusnud kuue viimase aastaga teiste arenenud riikide valuutadest moodustatud rahakorvi suhtes ligi veerandi võrra.
Samas on dollar ostujõudu arvestades selgelt ülehinnatud. Näiteks Jaapani jeeni suhtes ligi viiendiku, kuid teiste Aasia riikide suhtes koguni 50 protsenti.
USA dollar tugevdas eile BNSi andmetel Euroopa turgudel euro ja Jaapani jeeni suhtes positsioone, kuid turg oli loid, sest Wall Street jäi pühade tõttu suletuks.
Esmaspäeva hommikul 0,9220 dollarini kerkinud euro vajus alla 0,92 dollari taseme ja jäi õhtul liikuma kursivahemikus 0,9195/9200 USD/EUR.