/nginx/o/2008/12/14/105065t1h0a24.jpg)
Kuidas tulla briljantsete ideede peale ning saada sama edukaks kui Apple'i juht Steve Jobs või Amazoni looja Jeff Bezos? Meil kõigil on selleks lootust, sest teadlased on avastanud 5 saladust, mis aitavad novaatorlike ideede genereerijaks saada.
Kuidas saada miljardäriks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi ärikooli ning Inseadi ning Brigham Youngi ülikooli teadlased jõudsid ühele poole kuus aastat kestnud ning 3000 juhti ning 500 innovatsiooniettevõtjat hõlmanud uuringuga, mille käigus jõuti järeldusele, et on viis omadust, mis uuenduslikkust veavad.
1. Ühendamine - võime ühendada erinevate valdkondade esmapilgul seostamatuid küsimusi, probleeme või ideesid. Innovatiivsed juhid eristuvad teistest sellega, et suudavad erinevast infost kokku panna unikaalseid kombinatsioone.
2. Küsimuste esitamine- Innovaatorid esitavad pidevalt küsimusi, mis esitavad senistele üldistele teadmistele ja tõekspidamistele väljakutseid. Nad küsivad pidevalt miks? miks mitte? mis siis kui?
3. Vaatlemine - Avatud mõtlemisega ning avastamismeelsed juhid jälgivad ning uurivad kõike väga põhjalikult, eriti inimeste käitumist ning potentsiaalseid kliente.
4. Eksperimenteerimine- Innovatiivsed ettevõtjad püüavad aktiivselt uusi ideid rakendada, nad loovad prototüüpe ning käivitavad pilootprojekte.
5. Suhtlemine ning suhtevõrgustike loomine - Innovatiivsed juhid püüavad igal võimalikul moel kohtuda erinevate ideede ning nägemustega inimestega.
Kui eespoolmainitu tundub kuidagi kauge ja kättesaamatu, tasub lohutust otsida uuringu ühe eestvedaja Inseadi ülikooli teaduri Hal Gregerseni CNNile öeldust. Nimelt kinnitab ta, et kõik inimesed võivad innovatiivseks saada, sest võime erinevalt mõelda tuleneb erineval moel käitumisest. Igaüks võib olla senisest innovaatorlikum pelgalt uuenduslikumalt käitudes.
«Uuringud on tõestanud, et loovus on 80 protsendi ulatuses omandatud ja õpitud,» lausus Gregersen. «Avastasime, et see on nagu musklite treenimine- tegutsedes arendatakse oskusi.»