Ülikoolid ootavad riigilt raha tehnoloogiakeskuste loomiseks

Valitsus ei poolda Tartu Ülikooli (TÜ) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadus- ja arenduskeskuste infrastruktuuri kokku 400 miljoni krooni investeerimist ning eelistab rahastada konkreetseid teaduspõhiseid tootearendusprojekte. Graafik: kulud teadus- ja arendustegevusele

TÜ ja TTÜ kavandavad lähitulevikus käivitada arendusega tegelevad tehnoloogiakeskused, mis koostöös ettevõtjatega hakkaksid välja töötama Eesti oma tooteid. Seni on Eesti tööstus peamiselt orienteerunud allhankele ning kõrgema lisaväärtusega oma toodete väljatöötamisega eriti ei tegelda.

«Meie teadus pole olnud piisavalt fokuseeritud Eesti riigi arengu vajadustele ning on olnud seetõttu pahatihti praktilise väljundita,» nentis TTÜ rektor Andres Keevallik. «Püüame nüüd selles osas konkreetsete projektidega muutust tuua. TTÜ ja TÜ vajavad kindlasti riigilt rahasüsti oma infrastruktuuri nüüdisajastamiseks.»

TÜ arendusprorektor Hele Everaus lisas, et ülikoolides on vastav teaduskaader olemas, kes ilma niisuguse võimaluseta peavad otsima uut väljakutset välismaalt. «Paljudel on huvi rakendada oma võimekust tehnoloogilises uuringus ja miks mitte minna selle kaudu edasi ettevõtlusesse,» lisas Everaus. «Praeguse infrastruktuuriga on ülikoolil väga raske ettevõtjatega tulemuslikku koostööd arendada.»

Standard näitab teed

Ülikoolide nõrka tehnoloogilist baasi tunnistab ka mööblitootja Standardi juht Enn Veskimägi, kelle sõnul on TTÜ õppebaas kehvapoolne, mis annab löögi nii õpetatavate inseneride kvalifikatsioonile kui ka pidurdab tootearendust.

«Saan TTÜst insenere, keda pean veel kolm aastat koolitama,» ohkas Veskimägi. «Kui ikka ülikooli seadmepark on võrreldav põhikooli tööõpetuse klassiga, siis pole ka suurt tootearendust sealt loota.»

Et omalt poolt asja parandada, sõlmis Standard TTÜga puidutehnoloogiainseneride väljaõppe ja mööblitööstuse rakendusuuringute alase koostöökokkuleppe. «Ehk nakatab meie eeskuju teisigi ettevõtjaid,» lausus Veskimägi.

Eelmine majandusminister Henrik Hololei oli tuline teadus- ja arendustegevuse (T&A) toetaja ning pooldas ka riigi mitmesaja miljonilist rahasüsti ülikoolide nüüdisaegsesse laborivarustusse ja tehnoloogilisse aparatuuri.

«Meie edasine jätkusuutlik majandusareng ning konkurentsivõime sõltub suuresti sellest, kui tugeva koostöö suudame ettevõtluse ja teaduspotentsiaali vahel luua,» rääkis Hololei. «Seni on teadus- ja arendustegevus taskukohane vaid suurtele ja tugevatele ettevõtetele, keda Eestis on väga vähe, ning enamikul ettevõtetel see võimalus puudub.»

Hololei sõnul loodeti probleem lahendada ülikoolide tehnoloogiakeskuste abil, mille sisseseade ja tehnoloogia nüüdisajastamisesse investeeriks riik ning ettevõtjad saaksid seda vajadusel rentida. «Näiteks materjali-, info-, geeni- ja biotehnoloogias oleks võimalik saavutada nii uut kvaliteeti,» lisas Hololei.

Ministeeriumis uued tuuled

Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsleri Raul Malmsteini sõnul on ministeeriumi nägemus T&A rahastamisest viimastel kuudel muutunud ning nüüd eelistatakse rahastada konkreetseid teadlaste ja ettevõtjate projekte, mille valiku kriteeriumid töötab ministeerium välja sügiseks. Uus strateegia põhineb Austria Technopolise Groupi Eesti olusid arvestaval uuringul.

«Tegemist on etapiviisilise lähenemisega ehk suure pauguga asi käima ei lähe,» märkis Malmstein. «Plaanis on luua toetusskeem, millega oleks võimalik rahastada kuni kahte projekti kokku 20-30 miljoni krooniga aastas. Projektid esitavad ülikooli ja ettevõtjate konsortsiumid ning riikliku toetuse võib saada 5-7 aastaks ehk kokku üle saja miljoni krooni.»

Keevalliku sõnul ei too konkreetsete projektide rahastamise idee erilist murrangut, sest ülikoolide infrastruktuuride tase sellest eriti ei muutu. Malmsteini sõnul võib ülikoolide soovitud sadade miljonite investeerimisel kõrgkoolide infrastruktuuri tekkida probleeme raha mõistliku kasutamisega.

«Nõudlus ja pakkumine peaksid tasakaalus olema ehk enne, kuni pole ettevõtjate vajadused selged, pole ka mõtet ülisuuri investeeringuid ülikoolidesse teha,» selgitas Malmstein. «Kui teadusprojektid ikka tootmisesse ei lähe, siis ka mingit majanduslikku efekti ei tule.»

Hele Everausi sõnul on suured teadus- ja arendustegevusse suunatud infrastruktuuriinvesteeringud end arenenud riikides tõestanud. «Nähes, mis mujal toimub, jääb ainult soovida majandusministeeriumile ettevõtluskogemusega inimesi, sest äärmiselt raske on vaid raamatutarkuse põhjal otsuseid teha. Ülikoolid on valmis selles lisakohustusi võtma ning riigi poolt oleks rumal seda mitte vastu võtta,» lisas Everaus.

Elcoteqi Tallinna tootearenduskeskuse juhi Ilmar Petersoni sõnul on praegusel juhul tegemist vaidlusega: kumb oli enne - muna või kana. «Ikka inimesed ja koolitus peavad enne olema, sest hariduse andmine ja tehnoloogiate arendamine ei ole kaks eri asja,» rääkis Peterson. «Kui on laborid, mis ei ärata usaldust, ning on kahtlus, kas inimesed teevad sinu projekti vaid mõne teise asja kõrvalt, siis ei julge ettevõtja oma rahaga riskida.»