/nginx/o/2009/01/27/124029t1hf1dc.jpg)
Leedu ei plaani paika panna valulikku euro kasutuselevõtu ajakava, sest see kärbiks nõudlust ja kahjustaks majandust, lausus peaminister Andrius Kubilius.
Leedu peaminister: meie euro nimel majandust tapma ei hakka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte tõdes, et riik jääb kõigi eelduste kohaselt 3-protsendilise eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmisega hätta ning eurotsooniga ühinemine ei ole enne 2013. aastat tõenäoline, vahendab Bloomberg.
«Need oleksid väga ambitsioonikad ja valulikud meetmed ning igal asjal on omad piirid, lausus Kubilius. Peaministri sõnutsi on eesmärk majandust mitte tappa ning säilitada ühiskonna stabiilsus. Ränk kulutuste, penisonide ja palkade kärpimine seda paraku teeks.
Ka pärast tänavust eelarvekulutuste vähendamist kujuneb 2011. aasta eelarvepuudujäägiks Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt 9,7 protsenti. Tänavu saab selleks numbriks olema 9,8 protsenti.
Leedu rahvusvaluuta litt on euroga seotud, mistõttu Kubiliuse sõnutsi tuleks eurotsooniga liituda nii kiiresti kui võimalik, kuid arvestada tuleb praktiliste piiridega.
«Me oleksime rõõmsad, kui Eesti suudaks euro meist varem kasutusele võtta,» lausus Kubilius, kelle sõnutsi tooks see välja Eesti ja Leedu viimase viie aasta tegevuste erinevuse. Eesti rakendas jäika eelarvepoliitikat ning Leedu eelarvepuudujäägi asemel oli Eestil ülejääk, mis majanduskriisi tingimustes annab suure erinevuse- kui Eesti võitleb eelarvedefitsiidi allpool 3 protsendi piiri hoidmise nimel, siis meie üritame 9 protsendist mitte üle minna, selgitas Kubilius.