Kilekotimaks võib tulla juba järgmisel suvel

Biolagunev kilekott. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Rohelised valmistavad praegu ette eelnõu, millega kehtestada kahekroonine kilekotimaks, esialgsele ideele on toetust avaldanud mõlemad koalitsioonierakonnad.

Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Toomas Trapido ütles Postimehele, et kilekotimaks võiks kehtima hakata juba järgmise aasta suvel 1. juulist.

Maks puudutaks plastist sangadega kandekotte, sealhulgas ka biolagunevaid. «Meie seisukoht on küll praegu selline, et ka biolagunevad kotid peaksid olema maksu all, sest see määr, kui palju neis biolagunevat materjali on, on väga erinev. Lisaks ei pruugi nende lagunemisprotsess sugugi kiire olla,» selgitas Trapido, lisades, et biolaguneva koti valmistamiseks kulub samuti hulk energiat.

«Meie eesmärk on üldse vähendada ühekordsete kilekottide tarbimist,» sõnas ta.

Siiski jääksid praeguse idee järgi maksuvabaks väiksed läbipaistvad kotid, prügikotid ja eriotstarbelised pakendite kogumiseks mõeldud kotid.

Riigieelarvesse võiks kilekotimaksust laekuda ligikaudu 10-20 miljonit krooni aastas. Trapido sõnul pole see kuigi suur summa, kuid eelarve täitmine pole antud juhul ka eesmärk, olulisem on inimeste tarbimisharjumuste muutmine ja keskkonna säästmine.

Kui kilekoti hind tõuseb kaks krooni, siis see peaks inimesi mõtlema panema, võttis Trapido kokku kotimaksu idee.

Siiski pole välistatud, et kaupmehed maksavad kilekotimaksu omast taskust kinni ja jagavad ka edaspidi kampaaniate ajal ostjatele heldelt värvilisi kilekotte. «Kauplused võivad seda teha, kuid ju nad panevad selle summa siis muudele kaupadele otsa,» arvas Trapido.

Kilekotimaksu on teistest Euroopa riikidest kehtestanud näiteks Taani ja Iirimaa. Taanlased juba 1994. aastal ja iirlased 2002. Iirimaal on kotimaks 22 eurosenti ehk 3 krooni ja 40 senti, kuid seda on peagi plaanis tõsta 40 eurosendini ehk üle 6 krooni.