Tappev võlakoorem: 271 miljardi kroonine erasektori võlataak

Paavo Kangur. Foto: Aivar Kullamaa, Kroonika.

Headel aegadel võetud võlgu on väga raske teenindada halbadel aegadel, ütles ärimees Urmas Sõõrumaa viimases Kroonikas tunnistades, et 3-4 aasta tagune majandusbuum tegi kõiki hulluks.

Mida ta pidas silmas? Selleks peab minema Eesti Panga koduleheküljele ja silmitsema tabeleid.

Veel 2003.a. lõpus oli Eesti võlakoorem 87 miljardit krooni, millest valitsussektor moodustas ainult 4 miljardit krooni.

2008. aasta lõpuks oli Eesti kogu välisvõlg kasvanud 298 miljardi kroonini; tänavu esimese poolaaasta jooksul on langenud 281 miljardi kroonini.
Sellest summast 97 protsenti moodustavad erasektori võlad. Erasektori tormiline võlakasv toimus perioodil 2004-2008.

Nimetatud ajal on eksport kasvanud ligi kaks korda - 132 miljardi kroonini aastas, mis on positiivne. Samas välisturistide arv püsis 2004. -2007. aastal 1,7-1,8 miljoni tasemel ja kukkus mullu tasemele 0,95 miljonit turisti.

Väga palju laenatud rahast liikus kinnisvara ja ehitusektorisse ja näiteks 2007. aastal ehitati Eestis 62 miljardi krooni eest, mis on kolm korda rohkem kui oli 2001. ja 2002.aasta tase.

Samal ajal on viimase kuue aasta jooksul langenud nii kaubavedu kui ka reisijate vedu aga tootmine on läinud veidi ülesmäge. Nii nagu on näha linnapildist läks enamus laenuraha kinnisvara sektorisse, kus see nüüd probleeme tekitab, sest ei ole turiste kellele ehitati hotellid, ei ole ostjaid kellele ehitati kaubanduskeskused ja ma ei tea millega see kõik lõpeb, sest ka õlleaktsiisi lõputu tõstmine ei aita ja peletab veelgi turiste eemale.

Swedpanga ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja ütles konverentsil Kinnisvaraturu tõehetk järgmist: «Need ettevõtjad, kes tahavad koos pangaga raske aja üle elada, need ei lõpeta täieliku (selle koha ta kuidagi pobises) pankrotiga,» lisades, et odavat väljamüüki ei tule.