Kalvet: 8 nõuannet õigusabilt säästmiseks

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige Maiko Kalvet. Foto: Pärnu Postimees

Töötute arv Eestis on ületanud 100 000 piiri ning tänavu 9 kuuga anti töövaidluskomisjonidele lahendamiseks ligikaudu 5100 vaidlust. Närviline olukord nii tööjõuturul kui majanduses tervikuna on suurendanud vajadust õigusabi järele, sest enam ei loobuta kergekäeliselt hüvitise sissenõudmisest. Allpool on reastatud 8 soovitust, kuidas õigusabilt vaatamata kopsakatele advokaaditasudele säästa.

1. Küsi õigusalast nõu võimalikult vara. Kui asi on juba arenenud nii kaugele, et oma õigusi saab kaitsta vaid kohtus, on õigusabi sisuliselt „tulekahju kustutamine". Esialgu kokkuhoitud õigusabikulu sulab pika kohtuvaidluse tulemusel nagu kevadine lumi ning lõpptulemus võib kujuneda märksa kulukamaks. Seepärast on mõistlik küsida õigusalast nõu juba tehingut planeerides või esimeste ohumärkide ilmnedes: nii on kulud ning juriidilised riskid väiksemad.

2. Vali konkreetses valdkonnas pädev õigusnõustaja. Ükski advokaat pole tugev kõigis õigusvaldkondades, vaid tavaliselt spetsialiseerutakse neist ühele või paarile. Vihjeid õigusnõustaja valimiseks saab näiteks konkreetse valdkonna vaidlustest kõnelevate meediakajastuste sirvimisel, kuid kõige parem on siiski usaldusväärse sõbra või koostööpartneri isiklikul kogemusel põhinev soovitus.

3. Uuri senist töökogemust ja kontrolli tausta. Töökogemus on õigusvaldkonnas ülioluline, kuna advokaadi teadmistepagas täieneb iga praktiseeritud aastaga. Suurema advokaadibüroo puhul on tavaliselt täpsemini paigas sisemine kvaliteedistandard, kuid see-eest on ka nende töö hind krõbedam. Väiksema õigusbüroo kaasamine on tihti kliendile soodsam, kuid kindlasti tuleb enne kontrollida büroo tausta. Samuti on väiksema teenusepakkuja puhul suurem oht, et advokaadid on ülekoormatud või puhkusteperioodil pole lihtsalt kedagi, kes teid kiireloomuliste asjadega aitaks.

4. Eelista võimalusel juristi. Magistrikraadiga jurist võib klienti esindada 1. Ja 2. astme kohtus, vandeadvokaat tuleb kaasata alles vaidluse jõudmisel Riigikohtusse. Kui advokaadi keskmine töötunni hind on Eestis ligikaudu 2000 krooni, siis juristitöö on märksa soodsam.

5. Lepi aegsasti kokku tasuvorm. Õigusabi eest on võimalik kokku leppida koondtasus, osatasus ja ajatasus. Koondtasu on advokaadibüroo ja kliendi vahel kokku lepitav kindel summa ülesande täitmise eest. Osatasuks nimetatakse advokaadibüroole makstavat osa kliendi kasust, mis saadakse tänu õigusteenusele. Ajatasu korral toimub maksmine vastavalt ülesande lahendamiseks kulunud töötundidele. Kulude kontrolli all hoidmiseks on kõige mõistlikum koondtasu, kuid enamasti eelistatavad õigusteenuse pakkujad ajatasu, kuna tihti on raske töömahtu ette planeerida. See aga ei tähenda, et arvele kirjutatud töötundide kohta ei tohiks selgitust küsida.

6. Säästa õigusnõustaja töömahtu. Ajatasu korral pole advokaadi töötundide säästmiseks mõtet temaga arutada otseselt teemasse mittepuutuvaid küsimusi. Töömahtu saab kokku hoida ka kirjavahetuse ja muu asjaajamise korrektse dokumenteerimisega, tänu millele ei pea õigusbüroo kulutama oma aega tõendite hankimisele.

7. Võrdle võimaliku tulu õigusabikuludega. Enne vaidluse alustamist on mõistlik lüüa kokku eeldatavad õigusabikulud ning võrrelda, et kas võidu korral saadav tulu kaalub kulud ja kaotuseriski üles. Kui tundub, et on siiski mõtet vaielda, tuleks advokaadilt uurida võidušansse ning seda enne iga järgmist vaidluse etappi. Iga kohtuvaidlust ei ole mõtet lihtsalt vaidlemise pärast viia Riigikohtuni, sest vaidlus igas järgmises kohtuastmes lisab märkimisväärselt õigusabikulu.

8. Kindlusta riskid. Säästu pakub mistahes vaidluste korral ka riskide ennetav kindlustamine, olgu tegemist vastutuskindlustuse, äri katkemise kindlustuse või õigusabikulude kindlustusega. Kindlustatud kohtuskäijasse suhtub ka palju suurem ja tugevam vastaspool märksa tõsisemalt ning sageli ei jõuagi need vaidlused kohtusse, vaid küsimused lahendatakse kohtuväliselt läbirääkimiste teel.