/nginx/o/2008/05/19/42350t1he916.jpg)
Mike Roberts, kes ilmse rahuloluga oma Sussexi Ridgewiew veinitehases värskeid viinamarju silmitseb, on üks neist vähestest, kes tõstavad klaasi ülemaailmse kliimamuutuse terviseks.
FT: Inglise veinitootja tervitab kliima soojenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavune saak oli taas külluslik. Endise raamatupidaja perefirma jaoks tähendab kliima soojenemine «stabiilset tootmist, kvaliteeti ja koguseid, mis teevad õnnelikuks nii veinimeistrid kui nende kliendid».
Tänavune Inglise veinitoodang tõotab tulla üks ajaloo suurimaid ja ületada 3 miljoni pudeli piiri - mis on 50 protsenti rohkem kui viie viimase aasta keskmised 2 miljonit pudelit aastas.
Uuringud osutavad üha enam sellele, kui kasulik soojenev kliima põhjapoolsetele põllumeestele on. Briti veinitööstus tunneb siirast rõõmu ametlike prognooside üle, mis ennustavad saareriigile 2050. aastaks 2°C võrra kõrgemat temperatuuri.
Hiljutise Greenpeace'i raporti järgi nihkuvad põhjapoolkera parimad veinitootmise piirkonnad sajandi lõpuks 1000 kilomeetri võrra põhja poole, kui globaalset soojenemist peatada ei õnnestu.
«See kõlab küll kohutavalt, aga me lõikame kasu rahvusvahelisest katastroofist,» ütles Sussexi Plumptoni Kolledži veiniuuringute juht Christopher Foss.
Fossi sõnul on viinamarjade külvipind Suurbritannias viimase kahe aastaga 25 protsenti kasvanud ning moodustab nüüdseks 1300 hektarit, seda tänu kliimamuutusele, selliste istanduste nagu Ridgeview ja Nyetimber edukusele ning tarbijate suurenenud huvile kodumaise toidu ja veini vastu.
Äri õitseb ning Robertsi ootuste kohaselt toodab vahuveinidele spetsialiseerunud Ridgeview tuleval aastal veerand miljonit pudelit. Mehe väitel tuleks tema South Downsi veinitehasest ka ilma globaalse soojenemiseta head vahuveini, kuid soojad ilmad hoiavad taimehaigused eemal ning aitavad viinamarjadel küpseda kõige sobivama kiirusega.
Alates 29°C avaldab temperatuur nimelt mõju mikroorganismidele, mis viinamarja-haigusi tekitavad. Soojus tapab jahukaste eosed ning aitab haigust vaos hoida.
Ridgeview edu ei tulene siiski vaid kliima soojenemisest. Roberts, kes ka Inglise veinitootjate liidu esimehe ametit peab, väidab, et Inglise kaguosa paikneb samasugusel kriidikivi-pinnasel nagu Prantslaste Champagne.
«Geoloogiliselt oleme sama hästi kui identsed. Kui aknast välja vaadata, siis 88 miili siit lõuna poole ongi Champagne. Kui maailma mastaabis rääkida, siis oleme üleaedsed,» ütles ta.
Kuigi kahte rannarajoont lahutab üks laiuskraad, on mõlemat õnnistatud suhteliselt jaheda kliimaga - mis ajendaski Robertsit maailma kuulsaimat vahuveini jäljendama.
Kuna parim kasvuala aga vaikselt põhja poole ronib, on šampanja-tootjad inglastest konkurentide peale üha kadedamad.
Pärast Greenpeace'i raporti lugemist saatsid 50 Prantsuse tippkokka ja veinimeistrit president Nicolas Sarkozyle kirja ja kurtsid, et kliimamuutused seavad veinitootmise suurde ohtu.
Roberts on nende hädaga hästi kursis. Ta viitab aastale 2003, mil Champagne piirkonna viinamarjad aasta hakul ära külmusid, hiljem aga kuumuse käes kärbusid.
Tema sõnul pidi 2003. aastal küll kõigile selgeks saama, et «tõeline veinimaa on ikka Inglismaa».
Samas mõistab ka Roberts, et pikemas perspektiivis ei saa millegi peale kindel olla.
Kuid ta leiab, et kui Kagu-Inglismaal kunagi liiga kuumaks peaks minema, on põhja pool õnneks ruumi küllaga.
Copyright The Financial Times Limited 2009.