Kütusefirma Royal Dutch Shell võlakoorma järsk kasv tõotab pidurduda ning ettevõtte juhi sõnul ei pruugi nad enam raha juurde laenata, kui naftabarreli hind 80 dollari kandis püsib.
FT: Võlgades Shell näeb lootuskiirt
Tänu sellele, et veebruaris 33 dollari juures ära käinud barrelihind eilseks taas 76 dollari kanti kerkis, näib naftatööstus tublisti kosunud olevat ning seda kinnitab ka juulis Shelli tüüri juurde asunud Peter Voser.
Ühtlasi andis Voser mõista, et Shelli sularahavood on tänu kulude kärpimisele ning kahele tuleval aastal käivituvale Katari gaasiprojektile taas liikuma läinud.
Voseri taktikepi all on Shell kulutusi jõuliselt koomale tõmmanud. Tänavu kärbiti töökohtade arvu 5000 tuhande võrra. 15 000 ametikohale tuli töötajatel uuesti kandideerida. Tarnijahinnad, näiteks naftapuurijate tasud, suruti alla. Osa hankeid võeti Hiinast.
Ühtlasi on Voser - numbreid nimetamata - ka tulevaks aastaks koondamisi ja karme kärpeid lubanud. Samas peaks Shellil võlgade kontrolli alla saamiseks piisama isegi senistest kokkuhoiu-meetmetest ning otsusest, et tänavu 32 miljoni dollarini ulatunud kapitalikulutusi tuleval aastal üle 29 miljardi dollari kasvada ei lasta.
Naftahiiglase võlgade ja omakapitali suhe, mis aasta alguses oli alla kuue protsendi, tõuseb aasta lõpuks küll ilmselt ligi 20 protsendini. Samas andis Voser mõista, et praeguste naftahindade juures see näitaja tuleval aastal enam kasvada ei tohiks.
Katari vedelgaasi-projektid Pearl ja Qatargas 4 peaksid plaanide kohaselt käivituma tuleva aasta lõpus ning tootmismahtu 2011. aastal tunduvalt kasvatama.
Pearl on tänaseks oma esialgse eelarve küll juba ületanud ning läheb praeguste hinnangute järgi maksma 18-19 miljardit dollarit.
70-dollarilise barrelihinna puhul annaksid need kaks projekti täisvõimsuse juures firmale 4 miljardit dollarit sularaha aastas, mis oleks peaaegu viiendik Shelli tänavustest prognoositud rahavoogudest.
Sel nädalal Katari projekte kohapeal vaatamas käinud finantsjuhi Simon Henry sõnul paranevad kontserni rahavood 2011. aastal tunduvalt ning võimaldavad neil USAs, Austraalias ja Iraagis uusi investeeringuid teha.
Voseri sõnul on neil käimas ka läbirääkimised Vene firmadega riigi põhjaosas Jamali poolsaarel paiknevate tohutute gaasimaardlate kasutuselevõtu osas. Juhirolli haarab selles projektis ilmselt Gazprom.
Vene valitsus on palunud arengukava esitada tuleva aasta esimese kvartali lõpuks. Lääne ettevõtetele, Shellile sealhulgas, on pakutud võimalust projektis väikesel viisil osaleda. Shell vaeb võimalust rajada sinna vedelgaasitehas.
Copyright The Financial Times Limited 2009.