Mati Heidmets: Eesti ei tohi olla inimeste eksportija

Mati Heidmets. Foto: Eesti Koostöö Kogu

Professor Mati Heidmetsa sõnul on Eestil oht sattuda noori inimesi eksportivate riikide hulka, mida ei saa riik endale lubada.

Heidmets tõdes konverentsil «Eesti pärast eurot», et sarnaselt teiste riikidega konkureerib ka Eesti globaalsel ajuturul.

Samas liigub Eestist hetkel ajusid rohkem välja kui sisse. Kuigi täpset pilti tema sõnul Eesti inimvara liikumisest pole, on siit viimasel ajal lahkunud hinnanguliselt 3000-4000 inimest aastas, siia liigub aga samal ajal vaid paari tuhande inimese ringis.

Erinevatel hinnangutel töötab ühtekokku 20-30 000 eestimaalast välismaal, mõnedel hinnangutel isegi rohkem. Nende numbrite valguses märkis Heidmets, et nii võib Eesti sattuda noori eksportivate riikide hulka.

«Noorte inimeste eksportriik pole meile just kõige sobivam klassifikatsioon. Meie ambitsioon peaks olema risti vastupidine - olema inimvara magnet, mitte tsentrifuug.»

Heidmets pidas suurepäraseks, et kohalikud noored maailmas ringi vaatavad. Teisalt on vajalik, et nad Eestisse ka tagasi tuleks ja omandatud tarkuse siin realiseeriks.

Tema sõnul liiguvad inimesed tavaliselt kolmel põhjusel: hea haridus, huvitav ja hästitasustatud töö ning ühiskonnakorraldus. Ehk kas igapäevaelu on aus või korruptiivne ning kas sinu ümber on lõbusad ja avatud või väsinud ning tusased inimesed.

«Laias plaanis oleme oma ühiskonna ehitusega hästi hakkama saanud. Üldiselt teame, et hariduse vaatepunktis on Eesti seis maailma kontekstis väga hea,» tõdes Heidmets.

Kõrgetel kohtadel on Eesti ka majandus- ja ajakirjandusvabaduselt. Kui kolm asja kokku panna, võiks arvata, et tegu on kõrgelt haritud ja vaba ühiskonnaga.

Samas ei näita mitte kõik näitajad Eestit nii heast küljest. Heidmets viitas Gini indeksile, mis viitab tulude jaotuse võrdusele ja ebavõrdsusele ühiskonnas.

«Selles osas oleme me küll rohkem Venemaa kui Euroopa,» märkis Heidmets.

Tema sõnul võiks sellest järeldada, et Eesti ühiskond on harjunud sisemise eristuvuse ja hierarhiaga ning sellest on saanud harjumus, mida ei panda enam isegi tähele.

Eesmärk peaks aga olema see, et Eesti on koht, kus inimesed oleksid oma eluga rahul ja tunneksid end õnnelikena.