Tartu raeplatsis võtab jõuluajaks koha sisse lodi Jõmmu

Öösel Raekoja platsile jõudnud lodi Jõmmu on plaanis enne aastavahetust siiski jõkke tagasi viia. «Igaks juhuks,» märkis laeva kapten Priit Jagomägi. Foto: Margus Ansu / Postimees

Emajõe Lodjaseltsi eestvõttel ja Tartu linna ning paljude lodjasõprade toel saab sel talvel Tartus teoks enneolematu ettevõtmine - Jõululodi 2009, mille raames maabub lodi keset raeplatsi.

Lodi Jõmmu saabus Raekoja platsile 24. novembri öösel, kus ta pakub mitmekesist kultuuriprogrammi jõuludeni. 12 m pikk, 4,5 m kõrge, 8 m lai ja 25 tonni kaaluv laev sõidutati treileril Ropka sadamast raekoja platsile öösel seetõttu, et laia veose läbilaskmiseks oli vaja sulgeda Turu tänav ja Vabaduse puiestee.

Laupäeval, 28. novembril kell 12 oodatakse linnarahvast jõululodja tõrvamise ja ehtimise talgutele. Ühtlasi avaneb võimalus harjutada eelseisvateks kahemehesaagimise ja puulõhkumise meistrivõistlusteks.

Pühapäeval, esimesel advendil, avatakse pidulikult jõululodja kultuuriprogramm ning esitletakse vastvalminud lodjakalendrit, kus kaunite paraadpiltide kõrval leidub fotokroonika lodjaseltsi viie tegutsemisaasta tähtsündmustest.

Kuu aja kestel oodatakse linnarahvast ja külalisi, lasteaiarühmi, kooliklasse ja täiskasvanute kollektiive lodja trümmi õdusatest jõuluaskeldustest osa saama - meisterdama jõuluehteid ja kingitusi, kuulama muinasjutte ja loenguid, vaatama nukuetendusi, küpsetama ja mekkima piparkooke. Lodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksub puupliidi all tuli, praeahjust tõuseb piparkoogilõhna ja külmast saabunud külalisi ootab aurav teepada. Trümmi ekraanil saab kaasa elada lodjaseltsi laevastiku - lodi Jõmmu ja muinaslaev Turma suvistele seiklusretkedele, vaadata harivaid filme ja ajaloolisi stereofotosid. Nädalavahetustel askeldab Raekoja platsis jõululodja juures lodjakoja sepp ning avatud on lodjalaat.

13. detsembril oodatakse kõiki osalema või kaasa elama Eesti esimestele kahemehesaagimise ja puulõhkumise meistrivõistlustele, kus võetakse üksteiselt mõõtu saagimise kiiruses, puulõhkumise täpsuses ja kiiruses ning puuriida ladumises. Eelnevatel laupäevadel jagatakse juhtnööre ja õpetusi ning pakutakse võimalust treenida.

Jõululodja programmiga saab tutvuda lodjaseltsi kodulehel, samas saab registreeruda ka käsitöötubadesse.

Tartule igiomase laevatüübi ainukese esindaja paigutamisega Tartu piduväljakule soovivad korraldajad tõsta esile Tartu unikaalsust võrreldes kõigi teiste Baltikumi linnadega - Tartust kui põlisest sadamalinnast hargneb jõgedele-järvedele üle 600 km ulatuses laevateid ning Tartu sadam on reisijate arvu poolest olnud Eesti suurimaid.

Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed, ümara kere ja suure raapurjega puust kaubapurjekad, mis vedasid Tartu ja Pihkva piirkonnas kaupu üle poole tuhande aasta. Hansaajal siinsetele veeteedele tekkinud purjekad olid oma arvukuse tipul 19. sajandil, mil neid arvati olevat üle 500. Suuremad neist olid kuni 35 m pikad. Viimased lodjad hävisid 20. sajandi keskpaigas.

Maailma ainuke Emajõe-Peipsi lodi Jõmmu lasti vette 29. aprillil 2006. Samal aastal tunnustasid linnaelanikud lodjaehitust tiitliga Aasta Tegu. MTÜ Emajõe Lodjaselts valiti EASi ja tööstus-kaubanduskoja poolt 2008. aasta Turismi Uuendajaks.

Jõululodi teeb koostööd Lille majaga, AHHAA keskuse, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Põllumajandusmuuseumiga. Üritusele panevad lisaks Tartu Linnavalitsusele õla alla lodjaseltsi kauaaegsed toetajad RMK, AS A. Le Coq, Ithal Kraanad ja Eco Oil.