Suurim pimedate tööandja pankrotistus

Pankrot on vähendanud Epitari harjatootmises tööd leidnud pimedate arvu üle kahe korra ja pole kindel, et ettevõte suudab pärast müüki tegevust jätkata. Foto: Margus Ansu

Eesti suurim pimedate tööandja Epitar läks pankrotti ja harjatootmise jätkumine sõltub nüüd Swedbanki ning maksu- ja tolliameti armust. Rohkem kui pooled firmas töötanud pimedad on lahkunud.

Tartus asuva Epitari vedasid põhja buumi ajal laenu toel ostetud kallid uksetootmise seadmed. Eelmise juhtkonna nägemuse kohaselt pidi kasumlik uksetootmine hoidma ülal ka harjade valmistamise osa.

Peamiselt nägijatele tööd pakkuv uksetootmine hakkas aga seoses masuga pooma tervet ettevõtet ja kevadel läks Epitar pankrotti. Võlausaldajad hoidsid veel enne pankrotti Ringtee 1 Kinnisvara OÜks ümber nimetatud ettevõtet siiski elus ja sügisel panid pankrotihaldurid Epitari ukse- ja harjatootmise eraldi müüki.

Ehkki uksetootmisele on pankrotihaldur Andres Hermeti sõnul ostuhuvilised olemas ja küsimus on vaid hinnas, soovib pimedate harjatootmist osta vaid Epitari endise juhi Fred Üpruse poeg Sten Üprus. Üprus pakub harjatootmisseadmete eest kirjalikul enampakkumisel küsitud 250 000-kroonist alghinda, ent võlausaldajad pole veel otsustanud, kas nad nõustuvad tema pakkumisega.

Selge on see, et varem Lõuna-Eesti Pimedate Ühingule kuulunud Epitari harjatootmine läheb nüüd tavaliste eraettevõtjate kätte, nagu ka kogu ülejäänud vara. Epitari suurimaks varaks oli aga hoopis Tartus Ringteel asuv hoone, kus lisaks tootmisele on ka pimedate ühingu ruumid. Kinnistu müüvad pankrotihaldurid maha hiljem ning eraldi harja- ja uksetootmisest.

«Lõuna-Eesti Pimedate Ühing koos oma raadiosõlme ja muude asjadega maksis seni ruumide kasutamise eest täpselt null krooni ja Epitar tasus ka nende kommunaalkulud,» lausus Hermet. «Aga me ei saa müüa kinnistut nii, et palun, siin on terve kolmas korrus, millele tuleb peale maksta.»

Hermeti sõnul ei kujutanud ta pimedate ettevõttega tegelema hakates, et  riik ega Tartu linn ei toeta üldse pimedate tööhõivet. Ta lisas, et erinevalt riigist on Epitari võlausaldajad püüdnud arvestada ettevõtte eripäraga. Nii harja- kui uksetootmine peaks Hermeti sõnul saama lähinädalate jooksul müüdud ja vähemalt esialgu jätkavad need tegevust Ringtee 1 hoones.

Sten Üpruse sõnul näitab aeg, kas pimedate harjavabrik tuleb iseseisva ettevõttena toime. «Kui Epitar alustas uste tootmist, siis jäi harjade valmistamine üsna soiku,» lausus ta. Üprus on juba leidnud enda jutu järgi harjadele võimaliku ostja Rootsist.

Eesti tarbijatele ei maksa aga Üpruse sõnul toetuda. «Harjadel on küll kirjas, et «ostuga toetad Eesti pimedaid», aga kui kõrval on kordades odavam Poola hari, siis tavainimesele meie hari väga palju korda ei lähe,» lausus ta.

Tallinnas harju valmistava mittetulundusühingu Hariner juhatuse esimees Eduard Borissenko on Tartu harjatootmise jätkusuutlikkuse suhtes erakätes skeptiline. «Pärnus oli ka pimedate tootmine, aga nii kui hoone müüdi äriühingule maha, lõppes ka harjade tootmine,» lausus ta.

Lisaks ei olnud harjade tootmine Borissenko sõnul juba Nõukogude ajal kasumlik. «Meie toodame harju vähe, sest nõudlus on väike,» lausus ta. «Hädast aitab välja firma Multipakend, mis laseb papitükkidest igasuguseid karpe voltida. See annab päris head lisa.»
Epitar läks Borissenko sõnul suurte kasumite teed. «Elati üle oma võimete,» nentis ta.

Harjatootmine
•    Pimedad toodavad harju Tallinnas, Tartus ja Narvas.
•    Veel kevadel töötas Epitaris 47 pimedat, nüüd aga 23.
•    Tallinna MTÜs Hariner töötab paari­kümne pimeda ringis, Narvas vähem kui kümme pimedat.
•    Epitari võlakoorem on üle 28 miljoni krooni, suurimad võlausaldajad on Swedbanki grupi firmad, maksu- ja tolliametile võlgnetakse üle 7 miljoni krooni.