NRG-tehingust tulenev aprilli alguse elektrienergia hindade tõus muudab tarbijatele mõttetuks kahetariifse arvesti kasutamise, sest selle keskmise hinna vahe põhitariifiga muutub peaaegu olematuks.
Öise elektri tarbimine muutub mõttetuks
12. veebruar 2002, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öise elektri odavamale hinnale andis olulise löögi kurikuulus NRG-leping, mille kohaselt Eesti Energia kohustus Narva elektrijaamadelt ostma nii päeval kui öösel, tööpäeval ja nädalavahetusel elektrit ühesuguse hinnaga. Elektrimüüjal kadus mõte müüa öist elektrit odavama hinnaga. «Keegi magas NRG-ga lepingut sõlmides selle asjaolu maha,» märkis Eesti Energia nõukogu liige Olev Liik.
Öine elekter ülikallis
Ka Energiaturu Inspektsiooni direktori asetäitja Margus Kasepalu kinnitas, et inspektsioonile esitatud nn NRG-mudelis ei olnud arvestatud öist elektritariifi.
«Võimalik on, et pooled sõlmisid antud kokkuleppe, lootes süsteemi reguleerimisel kas venelaste või lätlaste peale,» arvas energeetikaekspert Arvi Hamburg.
Aprilli alguses kehtima hakkavad elektritariifid koostati NRG-lepingu tingimusi arvestades ehk Eesti Energia pidi öise elektri hinda rohkem tõstma kui päevast tariifi, et mitte jääda öist elektrit müües kahjumisse. Samas hoidis põhitariifi hinnatõusu tagasi poliitiline surve.
«NRG-tehingu asjaolude kohta ei oska ma midagi öelda, kuid kuna meie esitatud tariife mõjutas poliitiline tellimus ehk põhitariifi ei lubatud meil eriti palju tõsta, siis seetõttu tuli rohkem kergitada teisi hindasid sh öise elektri oma. Juhul kui meil oleks olnud hinnakujunduses vabad käed, siis oleksid ka hinnad olnud teistsugused,» kommenteeris Eesti Energia Teeninduse turundusdirektor Jaanus Arukaevu.
Viimaste hinnatõusudega on Eesti Energia pidevalt vähendamas öise elektri kasulikkust võrreldes päevatariifiga. Kui varem oli põhitariif sama suur kui päevane tariif, siis eelmise aasta algusest tõsteti päevane tariif sellest kõrgemaks, tõstes samal ajal hüppeliselt ka öist tariifi.
Nii maksab öist ja päevast elektrit võrdselt tarbiv klient Eesti Energiale aprillist kilovatt-tunni eest keskmiselt 105,5 senti, samas kui põhitariif on 110 senti ehk erilist kokkuhoidu teise paketi valik ei anna, rääkimata kahetariifse arvesti muretsemiseks tehtava investeeringu tasuvusest.
Samasugune muutus on toimunud ka kolmanda ja neljanda paketi võrdluses. Võrdselt päevast ja öist elektrit tarvitav klient saab neljanda paketiga elektri kilovatt-tunni praegu 7,5 senti kolmandast paketist odavamalt, aprilli alguses väheneb vahe vaid kolme sendini.
Kahetariifne arvesti luksus
Kui varasematel aastatel püüdis elektrienergia hinnakomisjon hoida öise elektri hinda 60 protsendi tasemel põhitariifist, siis uue hinnakirja alusel tõuseb öise elektri hind 76 protsendini põhitariifist ning arvestades ka päevase tariifi kõrgemat taset võrreldes põhitariifiga on kahetariifse arvesti kasutamine veelgi kallim.
Energeetikaasjatundjate sõnul on energiasüsteemile kasulikum, kui koormused jaotuksid võimalikult ühtlaselt, et hoida ära koormustippude teket. Energiaplokkide pidev käivitamine ning seismapanek tõstab nii kütuse kulu, kui vähendab ka tööiga.
«Tuleks rohkem soodustada öise elektri tarbimist, et kaoks vajadus elektri tootmisseadmeid seisma panna. Praeguse hinnakirjaga antakse signaal, et päevane ja öine elekter on ühe hinnaga ning peagi kaovad ka harjumused rohkem öist elektrit tarbida,» märkis Liik.
«Praegune päevane ja öine tariif tuleks viia tagasi õigesse balanssi ehk öise elektri hind peaks moodustama põhitariifist 60 protsenti nagu varem,» leidis Hamburg.
Ka energeetikakeskuse juhataja Märt Mõtus leiab, et öise ja päevase elektri hinnad on paigast ära.
«Uusi hindasid vaadates tundub, et Eesti Energiat öine tarbimine eriti ei huvita. Tundub, et ei saada aru, et see võib kaasa tuua ebaefektiivsete tarbimisrezhiimide sagenemise ohu ja kallima omahinna,» rääkis kunagine hinnakomisjoni sekretär Märt Mõtus.
Ei soosi öist tarbimist
Margus Kasepalu sõnul Eesti Energial öise ja päevase elektri müügi kohustust ei ole. «Samas peaks energiafirma kuidagi motiveerima inimesi rohkem tarbima elektrit nädalavahetustel ja öösel,» rääkis Kasepalu.
Eesti Energia andmetel tarbitakse Eestis põhitariifiga elektrit aastas 1,114, päevase tariifiga 2,052 ja öise tariifiga 1,776 teravatt-tundi. «See struktuur on praegu suhteliselt hea ning öise elektri tarbimine suureneb pidevalt. Kui kahetariifne arvesti tasub ära seitsme aastaga, siis on mõttekas sellesse investeerida,» kommenteeris Arukaevu. «Kütteelektri tooted soosivad siiski ka öist tarbimist,» ütles Arukaevu.