/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/05/11/177461t1h3d6c.jpg)
Rahanduskomisjoni otsus tõsta elektri- ja kütuseaktsiisi tabab kõige valusamalt metsa- ja põllumehi ning ehitusfirmasid, kes kasutavad tööks erimärgistatud diislikütust.
Elektri- ja kütuseaktsiisi tõus lööb ehitajaid, metsa- ja põllumehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on muudatuste eesmärk suurendada eelarve tasakaaluvaru. Sellele vajadusele viitas Euroopa Komisjon, kelle hinnangul võib Eesti eelarve puudujäägiks tuleval aastal kujuneda 3,2 protsenti.
«Usun, et meie eelarvedefitsiit mahub selletagi kolme protsendi piiresse, kuid vähendades seda ohtu veel 0,2 protsendi võrra, loome kindla tugevusvaru ja näitame Euroopa Komisjonile, et me ei kõigu piiri peal,» selgitas Rõivas paljusid ootamatult tabanud sammu.
Nuheldakse nõrgemaid
Komisjoni ettepaneku vastuvõtmine tähendaks, et mootorikütuste aktsiis tõuseks ligi 6,2 protsenti ning koos käibemaksuga lisanduks bensiiniliitrile 45 ja diislikütusele 42 senti. Suurem hinnatõus seisab ees aga eriotstarbelisel diislikütusel ja kergel kütteõlil, mille liiter kallineb koos käibemaksuga 82 senti.
Rõivase sõnul oli eesmärgiks, et maksumuudatused ei tekitaks ühiskonnas liiga suuri pingeid ega käiks kellelegi üle jõu. Kokku tõuseb aktsiisi- ja käibemaks tema hinnangul 0,27 protsenti, kusjuures elektriaktsiisi tõus kaks senti kilovatt-tunni pealt jääb tarbijaile peaaegu märkamatuks.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul aga täidetaks kaudseid makse tõstes riigieelarvet vaesemate ja keskmise sissetulekuga inimeste arvel, kelle taskust võtab riik veel lisaks 400 miljonit krooni.
Eelarvepositsiooni on tema sõnul küll vaja parandada, aga mitte nii, et madalama sissetulekuga inimeste maksukoormus tõuseb märkimisväärselt ja rohkem teenivad panustavad vähem.
Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra leidis: valitsus ja koalitsioonierakonnad karistasid põllumehi selle eest, et need avaldasid eelmisel kolmapäeval Toompeal meelt.
«Kõikides ühenduse liikmesriikides on Euroopa Liit lubanud müüa põllumeestele eridiislit madalama aktsiisimääraga, mida ka kõik teevad. Meil on selle aktsiis niigi kõrgem kui teistes ELi riikides,» lausus Sõrra.
Põllumeeste taskust võetakse järgmisel aastal plaanitava aktsiisitõusuga Sõrra sõnul veel ligi sada miljonit krooni. Ta lisas, et kui otsus aktsiisi tõsta oleks tehtud enne Toompea meeleavaldust, viibinuks platsil mitu korda rohkem põllumehi.
Raie jääb tegemata
Erametsaomanike liidu tegevdirektor Ants Varblane lausus, et teenus, mida metsaomanikud töötlejailt ostavad, muutub aktsiisi lisandumisel uuest aastast tunduvalt kallimaks. Samamoodi kannatavad need, kes metsa oma masinatega üles töötavad.
«Eks meie metsatööstuse konkurentsivõime lähiturgudel kahaneb seeläbi,» tõdes Varblane. «Tulumaksu poolest oleme nagunii juba lätlaste ja soomlastega võrreldes kehvemas seisus. Tagatipuks on meie transport niikuinii kallim, sest teedele on lubatud kaks korda väiksemad autod ja peame rohkem sõite tegema.»
Varblane lisas, et maksutõusu tagajärjel jätab metsaomanik raie lihtsalt tegemata ja riik ei saa üldse maksutulu.
Ehitusfirma Nordecon Infra juhatuse esimees Jaano Vink meenutas, et ehituses seis nagunii raske. «Selge see, et kõik otsused, mis tõstavad oluliste kulukomponentide hinda, ei tee olukorda roosilisemaks,» nentis ta.