/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2008/05/21/43140t1haaa5.jpg)
Säästuajast hoolimata maksti novembris riigikohtu töötajatele ligi poole miljoni krooni eest preemiaid, mõne ametniku puhul küündisid need ühe kuupalga ehk kolmekümne tuhande kroonini.
Säästuaeg tõi riigikohtu töötajatele kopsakad preemiad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See ei ole jõulupreemia, vaid konkreetselt iga töötaja osas on maksmiseks selge motivatsioon,» selgitas riigikohtu esimees Märt Rask. «Tegemist ei ole lauspremeerimisega, vaid maksti vastavalt tööpanusele.»
Kokku maksti novembris erakorraliste ülesannete eduka täitmise ja tulemusliku töö eest riigikohtu 29 töötajale ühekordset preemiat brutosummas 485 500 krooni ehk siis keskmiselt 16 700 krooni ametniku kohta.
«Palka need (preemiad – toim) ilmselt ei ületanud,» rääkis riigikohtu direktor Kerdi Raud. «Oli küll mõni inimene, kellele maksti palga ulatuses terve aasta asendamiste eest. See summa võis olla 30 000 krooni brutos, kuid enamik preemiaid jäid väiksemaks. Näiteks üks inimene tegi aasta otsa tööd kolme inimese ametikohal.»
Raski sõnul sai tulemustasusid maksta tänu palgafondi kokkuhoiule. «Me ei ole aasta jooksul täitnud paljusid ametikohti,» kinnitas ta. «Oleme kooseisu kokku tõmmanud, inimesed on siirdunud pensionile. Näiteks põhiseaduslikkuse järelevalve nõunikest on kaks lapsega kodus ja täidetud on kolmest ja poolest kohast poolteist kohta. Sellele ühele nõunikule täiendava töötasu maksmine on minu arvates igati põhjendatud.»
«Täpselt samamoodi on motiveeritud ka teised lisatasude maksmised,» jätkas Rask. «Põhimõtteliselt on võetud seisukoht, et kui on tegemist täiendavate töö- või erakorraliste ülesannetega täitmisega, siis on võimalik seda maksta, vastasel korral mitte.»
Riigikohtus on kokku 109 ametikohta, täitmata ametikohti on üheksa. Raua sõnul riigikohtu esimehele ja kohtunikele preemiat ei maksta.
Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas riigikohtu tegevust arusaamatuks. «Riigikohus on sõltumatu, aga sellist asja nagu preemia ei saa riigisektoris enam olemas olla. Sääst on norm,» ütles minister.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd avaldas lootust, et selline preemiate jagamine ei ole üldine tendents, kuid ei soovinud tagamaid teadmata täpsemalt kommenteerida.
Ka justiitsminister Rein Lang ütles, et tema ei saa kommenteerida riigikohtu tegevust. «See ei oleks aus ega otstarbekohane, kui mina hakkan kritiseerima või kommenteerima riigikohtu toimetamisi,» sõnas Lang.