Aivar Reinap
Nädalakommentaar: Tuuma- või tuuleenergia?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti aastateks põlevkivielektri külge sidunud NRG-tehingu ebaõnnestumise järel on õige aeg hakata mõtlema Eesti energeetika tulevikuvõimaluste üle. Et investeeringud elektrijaamade seadmetesse on ülisuured ning seadmete eluiga ulatub aastakümneteni, siis on mõistlik kaaluda kõiki alternatiive, mida on võimalik elektri tootmiseks kasutada.
Avapaugu laialdasemaks diskussiooniks andis Tallinna Tehnikaülikool, kelle eestvedamisel arutati põlevkivienergeetika arenguväljavaateid. Esinejate kõnedest jäi kõlama, et põlevkivi on veel vähemalt 15 aastat konkurentsivõimeline energiaallikas.
Renoveeritavad kaks energiaplokki Narvas suudavad toota vaid baaskoormuse ulatuses elektrit, koormustipp eeldab aga ligi neli korda suuremaid tootmisvõimsusi. Teatud hulk aastaid on ka olemasolevad üle 30 aasta vanad energiaplokid võimelised veel elektrit tootma, kuid nende ülalpidamise kulud üha suurenevad, efektiivsus väheneb ning keskkonnaohtlikkus tõuseb.
Üheks tõenäolisemaks edasiseks teeks on aastate pärast veel mõne põlevkivi kasutava energiaploki renoveerimine, mis tagaks ka töö tuhandetele Ida-Virumaa kaevuritele ja energeetikutele. Samas on pakutud kohalikke alternatiivseid võimalusi - puit, turvas, energiavõsa, tuul, päike ja vesi.
Võimalik oleks ka elektri import, kuid probleemiks on hinnarisk ehk keegi ei suuda anda pikaajalist garantiid nii tarnetele kui ka hinna osas. Hinnast ilmselt suuremgi risk on import-elektri kättesaadavus kaugemas tulevikus, sest siis peaks keegi teine Eestile vajalikus koguses elektrijaamu ehitama. Elektri importimine mõjutab ebasoodsalt ka Eesti niigi halba väliskaubandusbilanssi.
Arvestatavaks variandiks oleks ka importkütuste - näiteks maagaasi või kivisöe baasil elektri tootmine -, kuid sellel on sarnased riskid elektri impordiga.
Üllatava, kuid samas ühe vägagi reaalse alternatiivi esitasid TTÜ tunnustatud professorid kohe pärast foorumi lõppu. Tuumaenergia on taas tõusmas maailma energiaturul huviorbiiti, seda silmas pidades nii kliima soojenemist, keskkonnasaastet kui tootmisvõimsuste nappust. Antud teema leidis suurt huvi ning asjalikku kommenteerimist Postimehe internetiväljaandes, kus tuumajaamade toetajate argumendid olid selgelt üle tuuleelektri pooldajate omadest.
Ühest küljest teame omast käest, millised hävitavad tagajärjed võivad tuumaenergial olla, kuid teisalt on tehnoloogiad üha edasi arenemas ning juba räägitakse ka väikeasulate tuumaelektrijaamadest, kus tuumakütuse ja ka ohu kontsentratsioon on nii madal, et võimaliku õnnetuse korral oleks kahju väike. Oodatakse ka läbimurret termotuumaelektrijaamade loomiseks, mis tooks kaasa revolutsiooni elektritootmises.
Tõenäoliselt tuleb selle ajani põletada elektri tootmiseks omamaist põlevkivi edasi, arendades selle kõrval ka alternatiivseid energiatootmise viise. Huvitava kokkusattumusena avati just lõppeval nädalal Pääskülas prügimäegaasil töötav elektri ja soojuse koostootmisjaam.