Põlevkivienergeetika otsib NRG lahkumise järel uut suunda

Vaata videot
Samal ajal kui Eesti Energia juhtkond kaalub taas ühinemisvõimalusi Läti riikliku energiafirmaga Latvenergo, nõuavad mitmed energeetikaasjatundjad energiamonopoli lõhkumist ning elektrituru avamist.

Eile Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) toimunud esinduslikul põlevkivienergeetika alasel foorumil leidis enamik esinejaid, et põlevkivienergeetikal on Eestis tulevikku vähemalt 15 aastaks. Olulisi lahkarvamusi tekitas aga energiaturu edasine arendamine pärast NRG-tehingu ärajäämist.

Energiamonopoli vastane, endine majandusministeeriumi energeetikajuht Arvi Hamburg leidis, et Eesti energeetika on taas jõudnud oma arengus 1998. aasta lõppu, kui olid olemas nii energiaseadus ja energiamajanduse pikaajaline arengukava, kuid NRG survel toimus järsk pööre vertikaalse monopoli loomiseks põlevkivienergeetikas ning turu kinnistamisele Narva elektrijaamadele.

«Nüüd tuleks taas valida monopoli või liberaalse tee vahel. Vaba turg võimaldaks põlevkivi kõrval ka teistest kütustest elektri tootmist, monopol tähendaks aga edasist kontrollimatut elektrihinna tõusu survet,» selgitas Hamburg.

Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki sõnul on maailma energiaturul valdavaks trendiks suurettevõtete loomine ehk energiaettevõtted liituvad ja võtavad väiksemaid üle. «Need, kellel on viie aasta pärast alla viie miljoni kliendi, neelatakse tõenäoliselt alla. Ka meie ülevõtmine on vaid aja, hinna ning loomulikult ka poliitilise otsuse küsimus,» märkis Okk.

Eesti Energiale on üheks tõenäolisemaks liitumisvariandiks ühinemine Läti Latvenergoga, mida paar aastat tagasi tõsiselt kaaluti, kuid mis Läti poliitikute tõttu pooleli jäi. See tähendaks aga kriitikute hinnangul taas monopoli tugevnemist.«Lätiga liitumine võib uuesti päevakorda tulla, sest see oleks mõlemale poolele majanduslikult väga efektiivne,» kinnitas Okk.

Elektrituru avanemisest ei tasu Oki sõnul oodata erilist survet elektrihindade alanemisele, sest nii Põhjamaade, Saksamaa kui ka Suurbritannia kogemus näitas, et pärast ajutist hindade langust hinnad taas tõusevad. «Konkurentsi tulek energiaturule on paratamatu, küsimus on vaid, millises ulatuses see toimub. Eesti asub Balti, Venemaa ja Valgevene turu piirkonnas ja sellega peame me ka arvestama,» lisas Okk. Põlevkivienergeetikale Oki sõnul Eestis lähiaastatel alternatiivi pole, seda nii elektri hinnast kui ka varustuskindlusest lähtudes. «Vaid import oleks ainus reaalne alternatiiv,» lisas Okk.

TTÜ energeetikateaduskonna dekaani Olev Liigi sõnul on Eesti energiasüsteem küllalt vananenud ja vajab hiiglaslikke investeeringuid. «Selleks, et elekter Eestis vastaks rahvusvahelistele standarditele, oleks vaja aastani 2012 investeerida elektrivõrkudesse kokku 12 miljardit krooni. Kõik maksab – elektrituru avamine, keskkonna säästmine ning vanade seadmete uuendamine,» selgitas Liik.

Juhul kui ehitada Narva elektrijaamade vananenud seadmete asemele uus, vajalikku võimsust tagav põlevkivielektrijaam, oleks selle maksumus ligi 35–40 miljardit krooni.

«Võimalikud põlevkivielektri asendajad võiksid olla import-, väikesed hüdroelektrijaamad, kombijaamad ning gaasielektrijaamad,» selgitas Liik. Teaduste Akadeemia peasekretäri Mihkel Veiderma sõnul jääb põlevkivi veel aastateks peamiseks energiaallikaks, kuid järk-järgult tuleb avada turg ka alternatiivsetele energiaallikatele.

Endine majandusminister Jaak Leimann lisas, et Eesti vajaks kokkulepet, et näiteks 15 aastat kasutatakse elektritootmiseks osaliselt põlevkivi avatud turu konkurentsile lähedase hinnaga. «Põlevkivi pole just parim elektri tootmise allikas, kuid paremat võimalust meil praegu ei ole,» märkis Leimann.

Mitmete esinejate sõnul tuleks Eesti Energia tükeldada kolmeks eraldi osaks, mis tegelevad elektri tootmise, ülekande ja müügiga. «See oleks vajalik hinna läbipaistvuse huvides. Juhul kui dumpinghinnaga müüdav importelekter välistada, siis põlevkivielekter oleks konkurentsivõimeline,» kinnitas Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov. Gunnar Oki sõnul peaks eesmärk olema konkurentsivõimelise hinnaga elektri pikaajalise kättesaadavuse tagamine. «Kas see saavutatakse Eesti Energia lõhkumise või lõhkumata jätmisega, on juba otsustajate küsimus,» märkis Okk.

Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul sooviti ka NRG-tehingu puhul nii odavat elektri hinda, suurt tööhõivet Ida-Virumaal ning ka aktsiate eest saadavat kõrget hinda, mida koos saavutada on ebareaalne. Neivelti sõnul on suhtumine elektri vabaturu positiivsesse mõjusse elektri hinnale muutumas.

«Oluline on hindade läbipaistvus ning võrdlusvõimalus naabritega. Võiks olla ka pikaajaline nägemus elektri hinna osas,» rääkis Neivelt. Tema sõnul peaks Eesti eelistama energeetikas finantsinvestorit strateegilisele investorile, sest vajalikud teadmised on Eestis olemas. Eesti Energia tükeldamine tõstaks Neivelti sõnul riski ning ka laenuraha hinda. «Müüa võiks 34–49-protsendilise osaluse ning aktsiad noteerida börsil, mis lisaks ettevõtetele läbipaistvust,» märkis Neivelt.

Kohalikud investorid, peamiselt pensionifondid ja kindlustusseltsid, võiksid Eesti energiasüsteemi Neivelti hinnangul investeerida 500 miljonit kuni miljard krooni. «Arvatakse, et odav raha on vaid välismaal, kuid ka kohalikel investoritel on probleeme raha paigutamisega,» rääkis Neivelt.