NRG-tehingust loobumine annab asjatundjate sõnul Eestile uue võimaluse kujundada oma energiasüsteem vastavaks turu vajadustele ja nõudmistele, mis toob kaasa küll konkurentsi suurenemise, kuid mitte põlevkivielektrist loobumise. Graafik ~ 44Kb Laar: NRG-tehing oli end ammendanud
«Eesti energiasüsteemi arengut, elektrituru mudelit ja vastavat seadusandlust on viimasel ajal tehtud usus, et NRG-skeem on paigas nagu raudnael. Kui nüüd NRG-tehing ära jääb, siis avanevad meile palju vabamad võimalused,» kommenteeris Eesti Energia nõukogu liige ja TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik.
Asjatundjate hinnangul tuleks elektrienergia tootmine ja müük võrguteenustest eraldada ning allutada vabale konkurentsile. Samas tuleks piirata dumpinghindadega elektri importi.
«Võrgutegevus on ja jääb monopoolseks tegevuseks, mida tuleb hoida tugeva kontrolli all, kuid elektri tootmise ja müügi võiks allutada vabale konkurentsile,» leidis Liik.
Uusi tulijaid pole
Elektri tootmise vabaks laskmine ei tohiks tuua Eestisse elektrijaamadesse investeerimise lainet, sest põlevkivielekter on veel lähiaastatel selgelt odavam. Arvestades nii põlevkivi omahinna alanemist ning Narva elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi ühiseid rahavoogusid, langeb ära ka põlevkivielektrile turu garanteerimise vajadus.
«Põlevkivielektrijaamadega suudaksid praegu konkureerida ainult maagaasil töötavad elektrit ja soojust koos tootvad jaamad. Arvestades aga võimalikku soojuse tarbimist, ei suuda nad lähima kümne aasta jooksul üle 15 protsendi turust hõivata ehk põlevkivile pole vaja mingit turgu garanteerida,» kommenteeris energeetikaekspert Arvi Hamburg.
Põlevkivielektrile annavad konkurentsieelise olemasolevad põlevkivikaevandused, kuhu pole vaja eriti investeerida ning põlevkivielektrijaamade infrastruktuur, mis vähendab samuti vajalikke investeeringuid, võrreldes uue elektrijaama ehitamisega. Narva elektrijaamad võivad konkurentsivõime kaotust kartmata investeerida vähemalt kahe energiaploki renoveerimisse ning tõenäoliselt kaugemas tulevikus veel mõne katla uuendamisesse, mis koos NRGga oleks olnud tuntavalt keerulisem.
«Kolm plokki tuleks kindlasti renoveerida, kuid rohkem ei ole praegu võimalik hinnata. Säärasel juhul pikeneks põlevkivielektri kasutamise iga 20-30 aasta võrra. Põlevkivielekter igal juhul ei kao,» rääkis Hamburg.
Ühine Balti turg
Eesti lähiturgudel uusi elektritootmise võimsusi pole niipea lisandumas, samas kasvab elektri tarbimine ning kavandatav Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine võivad tähendada Eesti elektrile ka eksporditurgu. Arvi Hamburgi sõnul on Läti ja Leedu esindajatega töötatud välja projekt vaba elektrituru loomiseks, mis võimaldaks Balti riikide tootmisvõimalusi ja tarbimissoove paremini rahuldada. NRG-tehing muutis selle aga mõttetuks.
Tõenäoliselt ei tohiks ka Euroopa Liidul olla midagi põlevkivielektri vastu, seda nii Eesti regionaalpoliitikat kui ka kodumaist energiaallikat silmas pidades.
«Elektri vabaturu peamised tingimused on mittediskrimineeriv juurdepääs võrkudele ja konkurents tootjate ja müüjate vahel ning kindel seadusandlus, millele turg allub. Sama tähtis kui funktsioneeriv turg on tagada varustuskindlus ja energia kvaliteet. Euroopa Liit vaatas hiljuti üle oma energiaressursid ja veendus, et ise ei saada hakkama. Peale kindlate eesmärkide seadmise taastuvenergia kasutamise suurendamise osas vaadatakse üha rohkem tuumaenergeetika poole ja toetatakse kodumaiste energiaallikate kaasahaaramist,» rääkis Liik.
Säästva Eesti Instituudi energiaprogrammi juhi Tiit Kallaste sõnul avab NRG-tehingu ärajäämine ka uued võimalused taastuvatele energiaallikatele. «Euroopa direktiiv 2001/77/EC ütleb, et liidu liikmesriigid peavad oluliselt suurendama elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest. Samas sätestab direktiiv ka nõudmise, et elektri tootmisel fossiilsetest kütustest tuleb arvesse võtta ka tekkivaid kahjusid keskkonnale. Eesti põlevkivi kasutamisel muudaks see konkurentsivõimet kardinaalselt, sest tänaseni on põlevkivielektrit doteeritud keskkonnakulude arvelt,» selgitas Kallaste.