«Eesti energiasüsteemi arengut, elektrituru mudelit ja vastavat seadusandlust on viimasel ajal tehtud usus, et NRG-skeem on paigas nagu raudnael. Kui nüüd NRG-tehing ära jääb, siis avanevad meile palju vabamad võimalused,» kommenteeris Eesti Energia nõukogu liige ja TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik.
Asjatundjate hinnangul tuleks elektrienergia tootmine ja müük võrguteenustest eraldada ning allutada vabale konkurentsile. Samas tuleks piirata dumpinghindadega elektri importi.
«Võrgutegevus on ja jääb monopoolseks tegevuseks, mida tuleb hoida tugeva kontrolli all, kuid elektri tootmise ja müügi võiks allutada vabale konkurentsile,» leidis Liik.
Elektri tootmise vabaks laskmine ei tohiks tuua Eestisse elektrijaamadesse investeerimise lainet, sest põlevkivielekter on veel lähiaastatel selgelt odavam. Arvestades nii põlevkivi omahinna alanemist ning Narva elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi ühiseid rahavoogusid, langeb ära ka põlevkivielektrile turu garanteerimise vajadus.
«Põlevkivielektrijaamadega suudaksid praegu konkureerida ainult maagaasil töötavad elektrit ja soojust koos tootvad jaamad. Arvestades aga võimalikku soojuse tarbimist, ei suuda nad lähima kümne aasta jooksul üle 15 protsendi turust hõivata ehk põlevkivile pole vaja mingit turgu garanteerida,» kommenteeris energeetikaekspert Arvi Hamburg.
Põlevkivielektrile annavad konkurentsieelise olemasolevad põlevkivikaevandused, kuhu pole vaja eriti investeerida ning põlevkivielektrijaamade infrastruktuur, mis vähendab samuti vajalikke investeeringuid, võrreldes uue elektrijaama ehitamisega. Narva elektrijaamad võivad konkurentsivõime kaotust kartmata investeerida vähemalt kahe energiaploki renoveerimisse ning tõenäoliselt kaugemas tulevikus veel mõne katla uuendamisesse, mis koos NRGga oleks olnud tuntavalt keerulisem.