/nginx/o/2015/12/04/4765567t1h35c4.jpg)
Uksekella tilla-tölla,
kostis äkki esikust,
mõtlesime, kes võiks olla,
kolistamas välisust.
Uksekella tilla-tölla,
kostis äkki esikust,
mõtlesime, kes võiks olla,
kolistamas välisust.
Isa haaras jahipüssi,
mind võis näha laua all,
ema üles tõstis sussi,
kananahk vist seljas tal.
Hiilisivad ukse juure,
turvalisust tagama,
kartuses et päti suure,
kahjutuks peab tegema.
Ukse taga polnud miskit,
ära läinud röövel - tola,
maha unustanud siiski,
kotitäie kila-kola.