Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Verivorst ja hapukapsas tungivad jõululauale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaanika Meier
Copy
Sült
Sült Foto: Liis Treimann

Kuigi verivorsti ja hapukapsast võib poelettidelt leida aasta läbi, algab nende tähelend eestlaste toidulaual siiski aasta viimasel kuul.

AS Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul näitavad nende sortimendist kõige suuremat müügikasvu jõulude ajal võrreldes jõuluvälise perioodiga Põltsamaa Glögg ja Felixi kõrvitsasalat - glöggi müüakse siis pea 90% kogu aasta müügist ja ka enamus aastasest kõrvitsamüügist realiseeritakse just jõuluperioodil.

Oluliselt rohkem hakatakse tema kinnitusel jõulude ajal pöörama tähelepanu ka prae- ja mulgikapsale. Ligi 50% kogu aastasest kapsa kogusest müüakse jõulude ajal. „Ilmselgelt söövad kapsast jõuluõhtul ka kõik need eestlased, kes muidu praekapsast oma toiduvalikus ei eelista," kommenteeris Viilol.

Soosingus ka süldid

Maag lihatööstuse AS juhatuse liige Olle Horm viitas, et traditsiooniliselt kasvab jõulukuul oluliselt verivorstide ja maitsestatud praadide müük. Põhiline verivorstide müügiperiood kestab oktoobrist jaanuarini. Sellest suurem osa verivorstidest tarbitakse detsembris, jõuludele eelneval nädalal müüakse peaaegu pool aastasest verivorstide müügikogusest.

Ka Rakvere Lihakombinaat toodab aastas turundusdirektor Liina Jaansoni kinnitusel üle 600 tonni verivorsti ning peamine verivorsti tootmise aeg on oktoobrist - jaanuarini, mil ettevõte valmistab tarbija lauale 460 000 kg verivorsti. Samuti on talveperioodil tarbijate soosingus süldid, mille tootmismaht võrreldes suveperioodiga kasvab pea poole võrra. Ka pasteetide osatähtsus kasvab talve lähenedes.

Hooajalisi tooteid vähe

Siiski nentis Jaanson, et kuigi verivorstid kaotavad jõulude möödudes oma suure populaarsuse, ei kao need poelettidelt, nii mõnigi kasutab neid ka suvisel ajal grillimiseks ja vastupidi - grillvorste saab edukalt valmistada ahjus jõululaualegi. Kui üldjuhul Maag Lihatööstus on suvekuudeks peatanud veretoodete tootmise, siis sel suvel pakuti Hormi sõnul ka spetsiaalselt maitsestatud Rannarootsi grill-verivorsti.

AS Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viilol nentis, et nende sortimendis ainuke tõeline jõulutoode, millel muul ajal väljundit pole, on Felixi jõulukapsas pohlade ja rõõsa koorega.

Kuigi jõulukuul on toiduainete tarbimine üleüldiselt suur, on Hormi sõnul mõnevõrra aeg-ajalt vähenenud sardellide ja viinerite müük.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel (Eesti lihaturg 2007) tarbib eestimaalane aastas kokku 70,8 kg liha, millest 35,1 kg on sealiha, 12 kg veiseliha ja 18,9 kg linnuliha.

Tagasi üles