Euroopa Liit karmistas osana terrorivastasest võitlusest rahapesuvastaseid meetmeid. 11. septembri terrorirünnaku järel on paljud valitsused püüdnud leida terroriorganisatsioonidele suunatud rahavoogude tõkestamise võimalusi.
Rahasaatmissüsteem Hawala aitab rahapesijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seetõttu on tähelepanuobjektiks saanud Aasias juba sajandeid toiminud mitteametlik pangandussüsteem Hawala, millest käib iga aasta läbi miljardeid dollareid.
Mitmes Aasia riigis aga just selline mitteametlik rahaülekandesüsteem tegutsebki. Iga inimene võib minna kohaliku Hawala maakleri ehk hawaladari juurde, anda talle sularaha ning lasta tal see kas või teise ilma otsa saata. Raha kättesaamiseks piisab märgusõnast või teatud sedelist.
Kogu süsteem rajaneb usaldusel ning on tihti ainsaks võimaluseks saata raha küladesse, kus mingeid panku polegi. Hawala-süsteem muudab rahasaatmise mugavaks ja odavaks.
Samas pakub see suurepäraseid võimalusi ka kurjategijatele, sest rahasaadetistest ei jää mingeid jälgi. Pakistani võimude väitel saabub Hawala kaudu riiki igal aastal üle viie miljardi dollari.
USA välisministeeriumi möödunudaastases ülevaates öeldi, et Hawala roll rahapesus on väga suur.
11. septembri terrorirünnakute järel on kerkinud küsimus, kas ei kasuta Hawalat ka terroristid. Londonis tegutsev rahapesuekspert Monica Bond ütles, et on väga raske kindlaks teha, kui suures ulatuses kasutatakse Hawala-süsteemi kuritegelikel eesmärkidel.
Maire Raidma, Vaba Euroopa
majandus@postimees.ee