Sõrra: põllumehi on järel vaid kolm protsenti elanikkonnast

Jaan Sõrra täna Toompeal esinemas. Foto: Raigo Pajula

Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra ütles tänasel miitingul Toompeal, et põllumehi on juba nii vähe järele jäänud, et moodustavad alla kolme protsendi elanikkonnast, ja vähenemine jätkub.

«Paljud on juba lootusetult käega löönud ja võtnud pähe mõtte, et mitte miski meid enam aidata ei saa, isegi siiatulek mitte,» lausus Sõrra, kes oli üks tänase miitingu korraldajaist. Küllap viitas ta sellele, et talupidajate liidu liikmed ettevõtmist ei toetanud.

Tänades Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna, Roheliste ning IRLi poliitikuid, kes kutse vastu võtsid, nentis Sõrra, et kõige suuremale valitsusparteile Reformierakonnale ei lähe põllumehed üldse korda. «Eelarveläbirääkimistel on neil alati hammaste vahel meie toetused. Kui tahtsime peaministriga kohtuda, vastati meile, et tal pole aega ei lähemas ega kaugemas tulevikus. Reformikatel peaks ära keelama Eesti toidu söömise,» pahandas ta.

Sõrra sõnul pole põllumehed suutnud välja mõelda, kuidas edasi piima ja teravilja toota, kui peab igale piimaliitrile ja viljakilole krooni peale maksma. «Mingi aeg on see võimalik, kuid nüüd on kogu vana rasv otsas ja taskud täiesti tühjad. Statistikaamet väidab, et põllumajandussektori kogukahjum eelmisel aastal oli 912 miljonit krooni. Selle aasta esimesel poolaastal aga juba 791 miljonit krooni. Aasta lõpuks ulatub see number kindlasti üle pooleteise miljardi krooni,» rääkis ta.

Sõrra sõnul lepiti läbirääkimistel riigikogu fraktsioonidega kokku, et järgmisel aastal makstakse rahvusliku lisamakse ehk top up toetused välja täies mahus, millest nüüd on aga taganetud. Selle aasta riigieelarves on nende toetuste rea peal vaid 520 miljonit võimaliku 791 miljoni krooni asemel ja see teeb kaotuseks hektari kohta ligi 250 krooni.

Teisena tõi Sõrra välja, et Euroopa Komisjon on lubanud maksta riigieelarvest kriisitoetuseks igale põllumehele 225 000 krooni, Eesti riik pole seda aga isegi mitte arutanud.
«Maailma lõppu ja veeuputust kindlasti ei tule ja keegi söömata ei jää, sest rämpstoitu on maailmas küllaga. Paljud inimesed aga, kes tahavad süüa tervislikku kodumaist toitu, peavad sellest loobuma. Igal nädalal sõidab lihakombinaati üle 100 lehma ja see protsess jätkub,» maalis Sõrra koleda pildi.

Ta lisas, et leiba hakkame tulevikus sööma mujal kasvatatud rukkist, sest juba sellel aastal vähenes rukki külvipind oluliselt - põllumees ei saa endale lubada rukki kasvamist, kui viljakilost saab krooni, kasvatamiseks kulub aga ligi kaks krooni. Kasutamata jäävad ka PRIA eurotoetused investeeringuteks, sest omaosalust pole ja pangad ei finantseeri. Tulemusel lähevad talud ja põllumajandusettevõtted pankrotti või pankade omandusse või ostetakse need väliskapitali poolt võileivahinnaga.

«Põllumehed, kes on siiamaani käitunud väga vaoshoitult, peavad hakkama korraldama maanteedel liikluse blokeerimist, sõnnikuhoidlatest saab oma osa ka Tallinn,» ähvardas kõneleja.

Lõpetuseks ütles Sõrra: «Andku taevas meie põllumeestele jõudu, et tuleval aastal, kui me võib-olla jälle siin kokku saame, ei mahutaks see plats kõiki veel alles jäänud Eesti põllumehi.»