Ärimehed piiravad TV 1 vabaneda võivat sagedust

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sellal kui TV 1 raskused meelitavad kultuuriministeeriumisse maad kuulama uue telejaama rajamisest huvitatud ärimehi, kaalub ministeerium, kas üldse kuulutada tulevikus konkurssi kolmandale teleringhäälinguloale.

Kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi kinnitusel on kultuuriministeeriumis käinud ärimehi, kes tunnevad huvi TV 1 kadumisega tekkida võiva vabade telesageduste kasutuselevõtu vastu. «Informatsiooni on küsitud korduvalt. Huvi on olnud üllatavalt elav.» Huviliste ring ei kuulu praegu Sookruusi kinnitusel avalikustamisele.

Jonnipunnid mõtlevad

1999. aasta algul soovisid Jonnipunnide nime all tegutsenud Viktor Siilats, Hans H. Luik ning Rein Lang asutada telekanali 5+, ent kaotasid loakonkursil juba varem turul tegutsenud Kanal 2-le ja TV 3-le.

Siilats ütles eile, et kultuuriministeerium peaks võimalikule vabanevale ringhäälingusagedusele kindlasti konkursi korraldama. «TV 1 sageduste vastu pole me eriti suurt huvi tundud, sest ega need head sagedused ei ole. Näiteks Tallinna saatja sagedus nõuab üsna erilisi antenne ning saadete vastuvõtt on mõneti raskendatud,» lausus ta.

TV 1 ringhäälinguloa kehtivus lõpeb tuleva aasta jaanuaris. Jonnipunnid pole Siilatsi sõnul hetkel teleturule minekut arutanud. «Aga see on huvitav teema, mille üle järele mõelda.»

Kultuuriministeerium hoiatas teisipäeval, et kui TV 1 ei taasta programmi edastamist täies mahus 19. oktoobriks, peatab ministeerium ringhäälingulubade kehtivuse 14. päevaks või siis tunnistab need üldse kehtetuks.

Juhul kui TV 1 jääb ringhäälinguloast ilma, kaalub ministeerium Sookruusi kinnitusel konkursi korraldamise mõttekust vabanevatele sagedustele.

«Televaatajal on praegu unikaalne võimalus valida nelja eestikeelse kanali vahel,» rääkis ta. «Teisalt tulevad mängu majanduslikud argumendid - üks kanal tuleb vist enam-vähem ots otsaga kokku ja ülejäänutel on majanduslikke probleeme,» rääkis ta. Näiteks Soomes on kaks üleriigilist eratelekanalit.

Sookruusi sõnul ei ole kellegi eesmärk teha võimalikult palju küsitava kvaliteediga tele- või raadioprogramme. «2003. aastaks peab üle poole teleprogrammide saateajast olema Euroopa päritolu teoste päralt. See nõuab suuri kulutusi ja kvaliteetsemat programmi - enam pole võimalik sisse osta lihtsalt odavaid seriaale,» lausus ta.

«Pole vaja olla mingi süvaanalüütik, et näha, et Eestisse ei mahu praegu ära neli üleriigilise leviga telekanalit, mis kõik müüvad reklaami,» seletas ta. «Olukord võib muutuda, kui avalik-õiguslik ETV väljub reklaamiturult. Aga ma siiski ei arva, et neli telekanalit suudaks ära elada.»

Omanik ei otsusta

TV 1 omanikfirma ESTV kolmeliikmelise nõukogu eestlasest liige Joel Aasmäe kinnitas, et pole kursis, kas telejaama Poola omanik on TV 1 tuleviku suhtes otsuse langetanud. Septembris pidi toimuma TV 1 aktsionäride üldkoosolek, ent omaniku puudumise tõttu jäi see ära. «TV 1 saatust puudutavad otsused tehakse siiski Varssavis,» rääkis Aasmäe.

Aasmäe sõnul kinnitas Polsat eelmise aasta lõpus telejaama eelarve tänavuseks aastaks. «Eelarve nägi ette täiendavat raha omanikelt, mida pole viimasel ajal tulnud,» selgitas ta.

Ka Polsati enda majandusseis pole praegu kiita - ettevõte on käivitanud Poolas kokkuhoiuprogrammi.

Tagasi üles