/nginx/o/2009/11/11/265121t1h6cda.jpg)
Euroopa firmad jätkasid vähemalt finantskriisi alguskuudel ameeriklastest kindlakäelisemalt teadus- ja arendustegevuse (R&D) rahastamist, selgub eile avaldatud uuringust.
Euroopa rõhub teadus- ja arendustegevuse rahastamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi R&D investeeringute kasvutempo 2008. aastal üldiselt rauges, suunasid Euroopa ettevõtted teadusuuringutesse märgatavalt rohkem raha, kui nende USA ja Jaapani konkurendid, ning olid praktiliselt paigaltammuvast majanduskasvust sammukese ees.
Euroopa Komisjoni andmetel suurendasid ELi ettevõtted möödunud aastal oma R&D investeeringuid 7,8 protsenti, mujal oli vastav näitaja keskmiselt 6,8 protsenti. Väljaspool ELi annavad siin suuna kätte peamiselt USA ja Jaapan, mõningal määral ka Šveits, Lõuna-Korea ja teised.
Brüsseli ametnike sõnul oli see viimase kuue aastaga võrreldes suur muutus, kuna ülejäänud maailm tegi R&D valdkonnas varem ikka ELi firmadele silmad ette.
Kaugeleulatuvaid järeldusi nad aga teha ei julgenud, kuna ettevõtluskulude puhul annavad finants- ja majanduskriisi mõjud endast arvatavasti täiel määral tunda teatud viivitusega. Numbreid võisid mõjutada ka tehnilised faktorid, näiteks valuutakursside kõikumised.
«Otsustavaks saavad kaks järgmist aastat,» ütles ELi teadusuuringute volinik Janez Potocnik.
Samuti on Euroopas juba kümme aastat R&D peale vähem kulutatud, kui USAs ja Jaapanis, ning mullune mõningane edu siin jõudude vahekorda veel ei muuda.
Varasemate Eurostati andmete järgi vähenesid erasektori R&D finantseeringud Euroopas aastatel 2003-2007 umbes ühe protsendi võrra SKTst, USA ja Jaapani vastavad näitajad olid 1,8 ja 2,5 protsenti.
Teatud areneva majandustega riikides on kasv olnud muljetavaldav. Nii suurenesid Hiina erasektori R&D finantseeringud, mis 2003. aastal moodustasid SKTst 0,7 protsenti, 2006. ja 2007. aastal 1 protsendini.
Firmade arvestuses jäid ELi saavutused samuti nõrgemaks. Maailma 10 suurima R&D investeerija sekka mahtus vaid kaks Euroopa firmat - 5,93 miljardit eurot välja käinud Volkswagen ja Nokia (5,32 miljardit eurot).
USAst oli esikümnes aga lausa viis ettevõtet, nimelt Microsoft (6,48 miljardit eurot), General Motors (5,76), Pfizer (5,72), Johnson & Johnson (5,45) ja Ford (5,25).
Esikoht läks 7,61 miljardi euroga Toyotale. Esikümnesse mahtusid veel Šveitsi ravimifirmad Roche (5,88 miljardit) ja Novartis (5,19).
ELi arvestus põhineb 2000 juhtival teadusuuringutesse panustaval ettevõttel, kelle R&D investeeringud kokkuliidetuna moodustavad ülemaailmsetest kulutustest neli viiendikku.
Copyright The Financial Times Limited 2009.