/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2009/11/16/267472t1h89bf.jpg)
Nende registreeritud töötute osa, kes ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, tõotab edaspidi suureneda.
Hüvitiseta jäänud töötute arv ähvardab järgmisel aastal kasvada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötuskindlustushüvitist, mille keskmine suurus ulatus oktoobris 5000 kroonini, sai III kvartalis 37 protsenti registreeritud töötutest. Lisaks sai 26 protsenti end arvele võtnud töötutest ligi tuhandekroonist töötutoetust.
«Vaadates prognoose, mis ennustavad, et järgmisel aastal tööhõive jätkuvalt kahaneb ja töötus püsib kõrgel, peaks nende osa, kes ei saa hüvitist ega toetust, pigem kasvama,» tõdes töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste.
Kolmandas kvartalis oli kuu jooksul arvel keskmiselt 79 000 töötut. Seega ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust iga kuu ligi 29 000 registreeritud töötut.
Mitmed tingimused
Lisaks nendele oli aga statistikaameti hinnangul III kvartalis veel 23 000 registreerimata töötut ning 11 000 töö otsimisest loobunud inimest, kes ei uskunud enam selle leidmise võimalusse. Nemadki ei saanud töötukassa toetusi.
Toetuste saajaid on nii vähe, sest nende saamiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused. Esiteks on vajalik töötuna arvelolek.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Ligi 30 protsendil uutest töötutest pole õigust töötuskindlustushüvitisele põhjusel, et nad enne arvelevõtmist ei töötanud, sest näiteks õppisid, kasvatasid last või olid ajateenistuses, selgitas Lühiste.
Esinenud on ka juhtumeid, kus inimesel ei ole piisavalt töötuskindlustusstaaži hüvitise määramiseks, sest tema tööandja ei ole tasunud töötuskindlustusmakset. «Üldjuhul on töötuskindlustusmaksed tasumata siis, kui inimene ei ole saanud ka enam töötasu,» ütles töötukassa juhatuse liige Erik Aas. «Seega oleks põhjust just neil juhtudel inimestel tutvuda e-maksuameti või
kaudu tööandja poolt isiku kohta deklareeritud tasude ja kinnipeetud maksete kohta esitatud andmetega ning vajadusel pöörduda tööandja poole selgituste saamiseks.»
Ligi 20 protsenti uutest töötutest on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Ka neil puudub õigus töötuskindlustushüvitisele.
Osa töötuid ei saa aga töötuskindlustushüvitist põhjusel, et on kogu hüvitise juba kätte saanud. Hüvitist on nimelt võimalik saada vaid 180–360 päeva jooksul. «Kui veel eelmise aasta alguses hüvitist saama hakanutest leidsid enne hüvitise perioodi lõppu töö enam kui pooled, siis sel aastal hüvitist saama hakanutest leiab selle ajaga töö vaid ligi kolmandik,» lausus Lühiste.
Tööd pole suutnud leida
Töötutoetuse saamiseks peab Lühiste sõnul olema eelnenud 12 kuu jooksul töötanud, olnud FIE, õppinud, kasvatanud teatud vanuses last, hooldanud abivajavat isikut, olnud ajateenistuses, vanglas või vahi all, viibinud haiglaravil või tööturult eemal töövõimetuse tõttu.
«Samas on taas osa selliseid töötuid, kes on terve töötutoetuse juba kätte saanud, kuid on endiselt tööta,» lisas ta veel ühe põhjuse, miks paljud töötud töötutoetust ei saa. Töötutoetust on nimelt võimalik saada vaid kuni 270 päeva jooksul.
Mullu III kvartalis ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust 43 protsenti registreeritud töötutest. 2007. aasta III kvartalis oli selliseid töötuid 46 protsenti.