Narva Elektrijaamade osaluse müük NRG Energyle toob küll elektri tootmisesse hädavajalikud investeeringud, kuid jätab lahenduseta mitmed energeetika valuküsimused, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) insenerid.
Teadlased: NRG ei lahenda energeetika valuküsimusi
4. september 2001, 22:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NRG-tehingu tehnilist poolt analüüsinud TTÜ põlevkivienergeetika asjatundjate sõnul on Narva Elektrijaamade seadmed pea täielikult amortiseerunud ning nende tööiga ammendumas.
Enamjaolt üle 30-aasta vanuste katelde ja turbiinide tööaeg on ületatud üle 2,5 korra ehk jõujaama seadmete metall on vananenud ning võib seetõttu peagi muutuda kasutamiskõlbmatuks.
Vaja 14 miljardit
Narva jõujaamadesse rajatavad kaks 215-megavatise võimsusega energiaplokki, mis senise tolmpõletustehnoloogia asemel töötavad keevkiht-põletustehnoloogial, tõstavad oluliselt põlevkivielektri tootmise efektiivsust ning vähendavad tekkivate kahjulike heitmete hulka.
Inseneride hinnangud NRG-tehingu tehnoloogilisele poolele ei tulnud eile TTÜsse kogunenud arvukatele huvilistele üllatusena, sest tehnoloogia osa on olnud suhteliselt avalik ning pole tekitanud erilisi proteste.
TTÜ professori Arvo Otsa sõnul pole ka NRG-lt tehnoloogilises osas erilist oskusteavet tulnud, vaid tehnoloogia põhineb peamiselt Eesti teadlaste uuringutel ja katsetustel.
TTÜ elektroenergeetikainstituudi professori Olev Liigi sõnul on elektri tootmine olnud aastaid tuntavalt alafinantseeritud ning võrreldes NRG-tehingus ettenähtud nelja miljardi krooniga vajaksid Eesti jõujaamad koos põlevkivile alternatiivsete võimalustega tegelikult 10-15 aasta jooksul vähemalt 14 miljardit krooni.
«See, mis Narva elektrijaamades kavandatakse, on vaid hädapärased investeeringud, millest jääb mõne aasta pärast selgelt väheseks,» rõhutas Liik.
Narva jaamades uuendatavast 430-megavatilisest võimsusest jätkub vaid Eesti elektritarbimise baaskoormuse tagamiseks, kuid 1700 megavatini küündivate tippkoormustega võib inseneride sõnul tulla juba 2005. aastast tõsiseid probleeme.
Kas puuduvad elektrikogused toodetakse tulevikus põlevkivist, maagaasist või imporditakse, on siiani vastuseta. Samas näitab USA ja Põhjamaade kogemus, et tootmisvõimsuste nappus võib kaasa tuua elektri hinna hüppelise tõusu.
Kallis põlevkivi
«Oleks ülim aeg üle vaadata Eesti energiamajanduse pikaajaline arengukava, mis võeti vastu juba neli aastat tagasi ning mida pidi uuendatama iga kolme aasta tagant,» leiab TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik.
Arvestades põlevkivielektri tootmise kallist omahinda, pole Olev Liigi sõnul võimatu, et 15-20 aasta pärast on märksa mõistlikum toota elektrit kivisöest või hoopis tuumajaamades.
Teaduste Akadeemia peasekretäri Mihkel Veiderma sõnul ei too NRG Eesti jõujaamadesse mingeid otseseid investeeringuid, mistõttu muudavad tehnoloogia uuendamise kalliks täiendavad lisakulud laenuintresside ja dividendide näol.
Veiderma hinnanguil võib NRG-tehingu tõttu tõusta elektri kilovatt-tunni hind kuni 1,2 kroonini.