:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2009/10/22/254792t1h8882.jpg)
Selle aasta esimese kuue kuuga eksportisid Euroopa Liidu riigid Venemaale 31 miljardi euro mahus kaupu ja teenuseid ehk 40 protsenti vähem kui mullu samal ajal ning idanaabri juurest osteti sisse 44 protsenti vähem.
Euroopa kaubavahetus Venemaaga kahanes üle 40 protsendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabavahetuse puudujääk kahanes selle tulemusena aasta kuue kuu kokkuvõttes 21 miljardi euroni aastataguselt 40 miljardilt ehk pea poole võrra. Eurostati andmetel on peamiseks põhjuseks energiadefitsiidi vähenemine.
Kaubavahetus Venemaaga kahanes enam kui Euroopa Liidu kaubavahetus üldiselt, mille tulemusena vähenes Venemaa osakaal Euroopa Liidu ekspordis 6 protsendile ja impordis 9 protsendile aastataguselt 8-lt ja 12 protsendilt, kuigi Venemaa euroliidu jaoks jätkuvalt USA ja Hiina järel kolmas olulisem väliskaubanduspartner.
2000. ja 2008. aasta vahel kolmekordistus Euroopa Liidu kaubavahetus Venemaaga ning riigi osa euroliidu kaubavahetuses kahekordistus.
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas on Venemaale suurim eksportija Saksamaa ( 9,6 mld eurot ehk 31 protsenti ELi ekspordist), kellele järgnesid Itaalia ja Prantsusmaa vastavalt 3,1 miljardi euro ja 10 protsenti ning 2,3 miljardi euro ja 8 protsendiga kogu ELi ekspordist.
Saksamaa tõi kaupu Venemaalt ka kõige rohkem sisse, kokku 10,4 miljardi euro väärtuses, mis moodustas viiendiku kogu euroliidu impordist. Järgnesid Holland (6,2 miljardit eurot ehk 12 protsenti ELi impordist ), Itaalia (5,9 miljardit eurot ning 8 protsenti) ja Poola (4,2 miljardit eurot ehk 8 protsenti).