/nginx/o/2009/02/02/126716t1hb290.jpg)
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur juhib tähelepanu sellele, et kõik tehtud ja veel tehtavad valusad eelarvekärped võivad osutuda asjatuks, sest valitsus mängib eurokriteeriumide täitmisega hasartmängu.
Vitsur: euro kindlustamiseks peaks riigieelarves defitsiidivaru olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleva aasta riigieelarve projektis prognoosib valitsus kogu valitsussektori puudujäägiks 2,95 protsenti, samas on teada, et euro kasutuselevõtmiseks ei tohi eelarvedefitsiit ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk SKT-st.
«Me ei ole ju ootamatuste eest kaitstud ja seetõttu peaks meil eelarvekriteeriumi kindlaks täitmiseks olema vähemalt pooleprotsendiline varu ehk planeeritud defitsiidiks 2,5 protsenti,» arvas Vitsur intervjuus ajalehele Pealinn.
«Praegu mängib küll valitsus hasartmängu, nagu viskaks kulli ja kirja 50-protsendilise tõenäosusega - kas eelarvedefitsiit jääb või ei jää alla 3 protsendi!»
«Nii selle kui ka tuleva aasta eelarve on väga täpselt tehtud, kuid ei SKP suurust, tööpuudust, maksulaekumisi ega kulutusi pole võimalik nii täpselt määrata,» selgitas Vitsur.
«Kui eesmärgiks on seatud euro kasutuselevõtt 2011. aastal ja valitsus on allutanud kõik sellele soovile ning on selle nimel teinud jõhkraid kärpeid, siis on ülimalt riskantne mängida nii napi varuga,» leidis Vitsur.
Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 84 miljardit krooni ja kuludeks 89,6 miljardit. Riigieelarve tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ning valitsussektoril tervikuna 6,2 miljardit ehk 2,95 protsenti SKT-st.
Vitsur toonitas, et kui defitsiidikriteeriumi 0,1-protsendilise ületamise tõttu lastakse eurol käest libiseda, siis muudab see kõik tänavused kannatused mõttetuks. «Nõustun Indrek Neiveltiga, et kui me euronõudeid ei suuda täita, siis oleks targem olnud koostada eelarve viieprotsendilise puudujäägiga. See oleks andnud neli miljardit lisaraha tervishoiule, haridusele jne.»