Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
Õppetoetuste seaduse eelnõu kohaselt ei maksa riik edaspidi enam tudengite eest pankadele poolt õppelaenu intressi, samuti peavad riigiteenistujad oma õppelaenu ise tagasi maksma, seni teeb seda nende eest riik, kirjutab SLÕhtuleht.
Tõenäoliselt saavad 2002. aastal kõrgkooli astujad õppelaenu senise 5-protsendise intressi asemel intressiga 8 kuni 9 protsenti. «Arvata on, et intress tõuseb, sest viieprotsendise intressiga laenu anda, eriti sellistes suurtes summades, pole lihtsalt mõeldav,» ütleb Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. Haridusministeeriumi suhtekorraldustalituse juhataja Marja Kuuse sõnul pole seaduseelnõu kommenteerimiseks veel küps. «Hetkel on vara rääkida, millistes punktides on ministeerium jäigal seisukohal, millistes mitte,» sõnas ta. Ministeerium on sõnastanud õppetoetuste seaduse eelnõu eesmärgi: muuta kõrgharidus kättesaadavaks ka majanduslikult vähekindlustatutele. Eelnõu seletuskirjas seisab, et edaspidi ei sõlmi riik enam pankadega ühtset lepingut, mis sätestaks õppelaenu intressi. Pangad maksavad täna hoiustajatele 5 protsenti ning ei ole tõenäoline, et laenu antaks madalama intressiga. «See muutub absurdseks. Seda enam, et see ei ole ka seaduse järgi võimalik. Pank on eeskätt ikkagi kasumit taotlev ettevõte,» ütles Messimas. Kas tudengid saavad tulevikus õppelaenu intressiga, mis jääb 5 ja 10 protsendi vahele, laenujuht ennustada ei söanda. «Tegime mitmesuguseid ettepanekuid ja lõpptulemus sõltub sellest, kuivõrd riik neid arvestab või mitte,» ütles ta. Seaduseelnõus on kummaline punkt, et pangad edaspidi õpingute ajal intressi ei küsi. «Riik on siin võtnud pankade eest seisukoha,» ütleb Messimas. Kui me seda intressi kohe ei küsiks, siis intress lihtsalt kuhjub ja pärast kooli lõpetamist läheks maksekoormus liiga suureks.» Messimas selgitas, et lisaks tekib ka selline moment, et pank peaks hakkama intressilt veel intresse arvestama. «Panga omavahendid on laenu all kinni ja pank ise ju selle eest intresse maksab,» selgitas ta. Seni pole intressi tasumisega õpingute ajal probleeme olnud - summa võetakse lihtsalt järgmisest laenust kohe maha.
Riigiteenistujate õppelaenu riik enam tagasi ei maksa
Seaduseelnõus oli sees ka punkt, et riigiteenistusse asudes ei hakka riik edaspidi enam õppelaenu tagasi maksma nagu seni. «Me ei saa lubada, et üliõpilane peaks seoses laenu võtmisega hakkama suuremaid riske kandma,» ütleb Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Birgit Lao. «Niigi on laenu võtmine ja tagasimaksmine üliõpilasele suhteliselt valuline protsess.» «Ei oska täpselt kommenteerida, kes kellele liiga teeb - kas riik pankadele või pank riigile või üliõpilastele,» ütleb Lao. «Hetkel tundub, et üliõpilane on suurem kannataja kui pank või riik.»