/nginx/o/2009/11/15/266665t1h0d00.jpg)
Maailmamajandus taastub kriisist ja on võtmas kiirelt uut kuju. Palju tähelepanu saavad arenguriigid, kus nähakse uut globaalse majanduse kasvuallikat, kirjutab analüütik Mikk Taras LHV.ee's.
Globaalse majanduse uueks kasvuallikaks on arenguriigid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kümne aasta jooksul on arenevatel turgudel tõusnud tarbijakulutused 66 protsenti, mis on umbes ca kaks korda rohkem arenenud riikidest. Sellega on loodud lisanõudlus, mis on võrdväärne Prantsusmaa ja Saksamaa tarbimisega (4 triljonit dollarit).
Sellise tempoga oleks arenevatelt turgudelt tulev lisanõudlus võrdne 2015. aastaks euroala tarbimisega (7,5 triljonit dollarit) ja 2020. aastaks USA tarbimisega (10 triljonit dollarit).
Majanduskriisi lõppemise järel on arenguriikide väljavaated lähiaastateks väga erinevad. Eelmisel aastal kukkus arenguriikide eksport keskmiselt 30 potsendi võrra ja finantssüsteemi kokkukukkumine vähendas vajalikke vahendeid sisetarbimise tõstmiseks.
Paljud väiksemad arenguriigid on seetõttu lähiaastatel väga raskes olukorras - eksport ei pruugi taastuda oodatud kiirusel, eelarvedefitsiit kasvab, nafta hind tõuseb, krediidikraanid on kinni ja välismaa ettevõtted ei julge enam arenguriikidesse investeerida.
Olukord on parem suuremates arenguriikides (Hiina, India, Indoneesia, Venemaa, Brasiilia jne). Näiteks Hiinas toetavad sisetarbimise kasvu linnastumine, tööealise rahvastiku kasv, sotsiaalkindlustussüsteemi paranemine, krediidivõimaluste suurenemine ja majapidamiste sissetulekute kasv.
Venemaal aitavad majandust kiiremalt jalule kõrgem nafta hind ja välisvaluutareservid.
Hoolimata viimaste kümnendite kiirest kasvust olid eelmisel aastal arenguriikide keskmised tarbimiskulutused per capita 1380 dollarit, mis ei ole võrreldavad arenenud riikide 26 150 dollariga ja viitavad tohutule kasvupotentsiaalile.