Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Internet ja konkurendid naksasid Eesti Postilt kirjaturgu ära

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
Postiga saadetavatest kirjadest enamiku moodustavad arved.
Postiga saadetavatest kirjadest enamiku moodustavad arved. Foto: Priit Simson

Konkurentsiameti analüüs näitas, et aprillis toimunud postituru avanemise järel napsasid kaks konkurenti Eesti Postilt lihtkirjade toimetamise mahtu pisut endale, konkurentidest enamgi kaotab postiteenus turgu aga internetile.

Aprillis toimunud postituru avanemisega võeti Eesti Postilt ära ainuõigus kuni 50-grammiste lihtkirjade edastamiseks, vahendasid ERR raadiouudised. Praeguseks on konkurentsiametilt selleks loa saanud ka AS Express Post ja D2D OÜ.

Konkurentsiameti sideteenuse osakonna juhataja Margus Kasepalu ütles, et teise ja kolmanda kvartali tulemuste analüüs on näidanud, et veidikene on Eesti Posti käest tema paar konkurenti turgu ära võtnud küll.

«Teine tendents näitab tänavu aga, et aasta kokkuvõttes postiteenuste maht üldiselt on tugevas vähenemise suunas,» lisas Kasepalu.

Eesti Posti juhatuse liige Ahti Kallaste ütles, et lihtkirjade mahtude vähenemise taga on suuresti see, et arved kolivad üle internetti. «Lihtkirjade puhul ei räägi me üleminekust konkurentide kandesse, kuivõrd sellest, et nad on minemas elektroonilisse kanalisse ja kindlasti majanduskeskkond kiirendas selliste otsuste langetamist. Enamus kirju siiani olid arved,» sõnas Kallaste.

Ta lisas, et konkurents on mõjutanud kindlasti ka hindu. «Enamik kirju, mis olid ärikirjad, läksid partiikirjaks. Seal on turul konkurents ja on ka hinnamõjud tulemas,» prognoosis ta.

Välisettevõtted siiani veel Eesti postituru vastu huvi tundnud pole. «Ma arvan, et sel aastal Eesti turule uusi tulejaid tõenäoliselt tulemas pole,» märkis Kasepalu konkurentsiametist. «Kui mõni välisettevõte tulemas oleks, ilmselt nad enne kombiksid tingimusi, milliseid lubasid oleks vaja ja mis seadused meil ütlevad. Ma arvan, et lähemas perspektiivis suuri muutusi ei ole tulemas,» sõnas ta.

Tagasi üles