Valitsusliit on nõustumas elektriaktsiisi tõstmise ja kilekotimaksuga

Urmas Seaver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusliit kaalub elektriaktsiisi tõstmist tuleval aastal, mis tähendab automaatselt elektrihinna tõusu.
Valitsusliit kaalub elektriaktsiisi tõstmist tuleval aastal, mis tähendab automaatselt elektrihinna tõusu. Foto: Toomas Huik

Riigi 2010. aasta eelarve vastuvõtmise jaoks lisahääli otsiv Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioon on nõustumas roheliste ettepanekuga kergitada elektriaktsiisi ja kehtestada kilekotimaks.

Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Toomas Trapido ütles, et valitsusliidu erakonnad peavad praegu rohelistega läbirääkimisi tuleva aasta riigieelarve toetamiseks ning nii kilekotimaksu kui ka elektriaktsiisi tõstmise osas ollakse jõudmas ühisele arusaamale.

Trapido lausus, et elektriaktsiisi tõusu määra üle käivad veel läbirääkimised. Samuti on valitsusliit nõustumas roheliste sooviga leida täiendavad 260 miljonit krooni energiasäästu edendamiseks majade soojustamise kaudu.

Riigikogu reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas lausus, et elektriaktsiisi tõstmise osas ollakse kompromissi poole jõudmas ning praegu üleval oleva variandi kohaselt kerkiks kodutarbijale elektriaktsiis tuleva aasta aprillis praeguselt 5 sendilt kilovatt-tunni eest 10 sendini kilovatt-tunni eest.

Rõivase sõnul tähendaks see elektrihinna tõusmist umbes nelja protsendi võrra. Ta lisas, et suurtarbijatele tõuseks aktsiis 2011. aastal, kuid neil oleks võimalik seda asendada investeeringutega süsihappegaasi (CO2) vähendavasse tegevusse.

Rõivas lausus, et aktsiisi tõstmine võiks esialgsetel hinnangutel tuua riigieelarvesse juurde umbes 200 miljonit krooni. Ta lausus, et kilekotimaks vajab veel täiendavat uurimist ning pigem mõjutab see tarbijate käitumist, kui et toob riigieelarvesse olulist lisatulu.

«Aga iseenesest on see (kilekotimaks) isegi mõistlik, kuid seda tuleb veel rehkendada, kas ja kui palju sealt eelarvevõitu saab,» lisas ta.

Valitsusliidu kahel parteil on 101-liikmelises riigikogus 50 saadikut, mis sunnib neid eelarve läbisurumiseks lisahääli otsima. Ka tänavu suvel vastu võetud negatiivne lisaeelarve kiideti heaks roheliste toel.

Riigikogu IRLi fraktsiooni kuuluv Urmas Reinsalu tunnistas, et roheliste toetust riigieelarve eelnõule on kahtlemata vaja. Ta lisas, et rohelised on esitanud väga tõsise paketi nõudmisi, mis peavad saama mingisuguse toetuse koalitsiooni poolt, kui valitsusliit tahab saada omakorda roheliste toetust eelarvele.

Roheliste esialgse idee kohaselt tähendaks kilekotimaks seda, et igale kilekotile kehestataks kahekroonine maks. Eesmärgiks on vähendada kilekottide kasutamist ning tuua riigile lisaraha.

Mitmes Euroopa riigis kehtestatud maksu on võimalik korjata tootjate ja maaletoojate käest või kaupmeeste käest, kes neid tarbijale müüvad. Maksust oleksid vabastatud väikesed kilekotid, mida kasutatakse näiteks hügieenilisel eesmärgil puuviljade ostmisel.

Rõivase sõnul vastab ka valitsuse esitatud 2010. aasta riigieelarve eelnõu Maastrichti kriteeriumitele, kuid puudujäägi vähendamiseks peab ta õigeks eelarvepositsiooni parandamist veel 400 miljoni krooni võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles