/nginx/o/2009/11/13/266237t1hdaf3.jpg)
Tallinna Halduskohus andis täna suhkrutrahvi vaidluses õiguse ettevõtetele.
Suhkrutrahvi vaidluses jäi õigus ettevõtetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus tegi otsuse 22 Eesti ettevõtte kaebuse osas, milles vaidlustati põllumajandusministri käskkirju ning maksu- ja tolliameti otsuseid üleliigse laovaru tasu sissenõudmise asjades (nn suhkrutrahv), teatati Tallinna Halduskohtust.
Kohus leidis, et ettevõtetelt ei saa üleliigse laovaru tasu sisse nõuda, kuna seda reguleeriv seadus on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Nimelt ei olnud maksu objekti ja määra kehtestavaid Euroopa Liidu õigusakte ametlikus korras eesti keeles avaldatud seisuga 1. mai 2004, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga.
Just selle kuupäeva seisuga arvutas riik ettevõtjate üleliigse laovaru suuruse.
Kohus leidis, et Eesti põhiseaduse ja õigusriigi fundamentaalsete printsiipide kohaselt ei saa kellelegi panna kohustusi (s.h maksukohustusi) õigusakti alusel, mis ei olnud kohustuse tekkimise ajal ametlikult eesti keeles avaldatud.
Põllumajandusministeeriumi kinnitusel jõudis kohtuotsus nendeni reede pärastlõunal. Ministeerium soovib otsusega kõigepealt tutvuda ning seejärel otsustatakse edasised sammud.
ASi Luterma (endine AS Kalev) esindav vandeadvokaat Leon Glikman teatas, et just sellist otsust kohtult oodatigi.
«Meie kliendi vastu tehti ka eelnevalt analoogne haldusakt, mis oli samuti vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuid kahjuks sellest ei õpitud.
Oleme pikemat aega rõhutanud, et põhiseadus ja EL õigus ei võimalda ettevõtjatelt sellises olukorras üleliigse laovaru tasu sisse nõuda.»
Glikmani sõnul tulnuks maksu- ja tolliametil (MTA) haldusakt tühistada ning hoiduda kulutuste tekitamisest ja ettevõtete normaalse töö häirimisest.
«Kohus tühistas MTA 29. märtsi 2007 maksuotsuse meie kaebuses toodud alustel.
Kui ei oleks sõltumatut ja seaduslikkust järgivat kohtusüsteemi, oleks meie klient pidanud riigile alusetult tasuma 135 miljonit krooni ja lisaks sellele veel hiigelintressi 22 protsenti aastas,» lisas Glikman.
Suhkrutrahvi nõudeid esitati ettevõtetele kokku 547,6 miljoni krooni eest, neist umbes 30 miljonit on makstud ning 407,6 miljonit krooni vaidlustatud.
Osa nõudeid on samas lootusetud, kuna nendega seotud ettevõtted on vahepeal pankrotistunud.