Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pääsküla prügila sulgemiseks vajaliku raha kogumiseks tõstab Jäätmekeskus augustist ladustamishindu viiendiku võrra, suurim hinnatõus tabab endise Eriautobaasi kliente.
Mullu Tallinna Eriautobaasi ostnud Ragn-Sellsi hinnakirja järgi kallineb prügiveol 240-liitrise konteineri tühjendamine praeguselt 18,40 kroonilt 40 kroonini. Ka Eriautobaasi äraveohinnad tõusevad 240-liitrise konteineri puhul 40 kroonile.
Teine suurem prügivedaja AS Krissan vaatab samuti oma prügiveo hinnad üle, praegu maksavad Krissani kliendid 240-liitrise konteineri tühjendamise eest 30 krooni.
Suurem hinnatõus 2002
Tallinna Jäätmekeskuse AS tõstab olmejäätmete ladustamise hinna 175 kroonilt 210-le, kuna Pääsküla prügila sulgemiseks aasta pärast tuleb investeerida ligi 200 miljonit krooni. Suurem osa sellest summast tuleb küll Euroopa Liidult, kuid Tallinn peab ise maksma 60 miljonit, sellest Jäätmekeskus aga 18 miljonit.
Ligi kahe ja poole kordne jäätmete ladustamise hinna tõus tuleb aga järgmisel aastal, kui suurem osa prügist tuleb ladustada Jõelähtme prügilasse, mille rajamisse tuleb investeerida ligi miljard krooni.
Ragn-Sellsi turundusjuht Margus Vets tõdes, et senini on kehtinud soodushinnad, kuid firma taaskehtestab enne 1999. aastat kehtinud hinnakirja, mistõttu paljud kliendid arvavad, et hinnatõus on hiigelsuur.
Puhkusel viibinud Tallinna ettevõtlusameti lubade osakonna juhataja Ave Põdra lausus, et kuna Ragn-Sells pole linnas monopoolne ettevõte, puudub firmal vajadus kooskõlastada hind linnavalitsusega.
Kooskõlastades Pääsküla prügimäe ladustamishinna tõusu kolmandiku võrra, ei osanud ta oma sõnade kohaselt ette näha nii suurt hinnatõstmist prügiveofirmade poolt.
«Tarbijale on ükskõik, kas hind viiakse kunagi kehtinud tasemele, tema kogeb ränka hinnatõusu,» ütles Põdra.
Prügivedajad ei saa siiski hinda muuta ühepoolselt, vaid peavad jõudma kokkuleppele lepingupartneriga, kelleks on kinnisvarahaldusfirmad. «Tarbija, kellelt lõpuks raha võetakse, on kahjuks antud juhul sundseisus, sest oma prügi tuleb tal kuhugi panna, sellest teenusest keelduda ei saa.»
Ise sortides tuleb odavam
Vetsi sõnul pole usutav, et hinnatõusu tõttu hakkaksid kinnistuomanikud oma prügi rohkem metsa alla viima. «Omavalitsuste kontroll on tugevnenud. Samuti peab igal kinnistuomanikul olema ette näidata leping jäätmekäitlejaga. Seda saab alati kontrollida.»
Ragn-Sells võimaldab siiski tühjenduse eest vähem maksta. Margus Vetsi sõnul pakub Ragn-Sells Eestis esmakordselt rohelisemat mõttelaadi, prügi ise sortides on vedamine odavam. Musta prügikotti tuleb panna olmejäätmed ning rohelisse kilekotti pakendijäätmed nagu plastist joogipudelid ja purgid, metallist joogipurgid ning mahlapakendid.
«Rohelise kilekoti võib panna prügikasti peale või siis mustade kilokottide peale kaane alla. Sortides on äravedu viiendiku odavam ehk 33 krooni 240-liitrise konteineri eest.»
Vetsi sõnul tuleb küll metall- ning plastik prügifirmal sealt veel eraldi välja sortida, kuid sellise teenuse pakkumine võimaldab rohelisemalt mõtlevatel inimestel ka roheliselt käituda.
Harli Uljas, Erle Rudi
majandus@postimees.ee