/nginx/o/2009/11/12/265828t1h4772.jpg)
Eesti Teaduste Akadeemia (Eesti TA) teatas, et ei kiida heaks Eesti Energia börsile viimise plaani.
Akadeemikud seisavad Eesti Energia börsiplaanile vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemia teatel olid energiafirma börsilemineku vastu nii teaduste akadeemia energeetikanõukogu kui ka juhatus. Samas tõmmatakse paralleele enam kui kümne aasta eest toimunud Narva Elektrijaamade ja NRG ümber toimunuga.
«1997. aastal jõudsid avalikkuse ette Narva Elektrijaamade enamusaktsiate ettevalmistatava müügi asjaolud kahtlasele ja hiljem tegelikult maksujõuetuks osutunud energiafirmale NRG.
Teadlastes kutsus see põhikapitali laiendamisega seotud reorganiseerimine esile üksmeelse protesti, mis formuleeriti 36 akadeemiku avalikus kirjas,» seisab akadeemikute avalikus pöördumises.
Teaduste akadeemia teatel koostasid samalaadseid proteste ka mitmed teised ühiskondlikud organisatsioonid.
«Lepingu elluviimine oleks ju tähendanud riigi loobumist peremehe rollist põlevkivi-energeetikas, tõsist hoopi Eesti energiaalasele julgeolekule.
Pealegi ei tunne raha piire ja aktsiate omanikud võivad liikuda ühelt maalt teise. Täna, teades NRGga toimunut, on seda ilmsem, et omanikuks oleks võinud saada suvaline rahakas, kuid võimalik ka, et esmajoones poliitiliselt motiveeritud jõud.
Kriitika tulemusena kokkulepped tühistati peale aastaid kestnud ja riigile kahjulikku debatti. Narva elektrijaamade renoveerimise esimene etapp viidi läbi Eesti Energia omavahendite ja laenude abil.
Tarbija sai elektrit kindlustunde ja mõõduka hinnaga, osa toodetud elektrist eksporditi, ettevõte on saanud suurt kasumit.
Nüüd saame jälle teada ettepanekutest kontserni Eesti Energia omanikeringi muutmiseks ja selle aktsiate viimiseks börsile aktsiakapitali laiendamiseks.
Seda põhjendatakse jälle, nagu NRG puhulgi, raha saamisega elektrijaamade renoveerimise jätkamiseks.
Vahepeal on Eesti Energia struktuur muutunud, sellest on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele välja viidud riigile kuuluva omaette ettevõttena elektri ülekande põhivõrk nimetusega Elering.
Uute kavade alusel viiakse börsile kontserni põhiline osa - põlevkivi kaevandamine, elektri ja põlevkiviõli tootmine ja elektri ülekande jaotusvõrk.
Oleme seisukohal, et riigile strateegilise tähtsusega, energeetilist julgeolekut tagava ja rahvusvahelist tehnouuendust pakkuva ettevõtte tootmisosa tuleb jätta riigi omandisse.
Renoveerimise uue etapi rahastamiseks sobib nüüdki esimeses etapis järeleproovitud skeem.
Ei tohi unustada, et põlevkivienergeetika on meie riikliku iseseisvuse oluline garantii ja kontroll selle üle peab kuuluma ühemõtteliselt Eesti Vabariigile. See kontroll peab olema täielik.
Tuletame meelde, et Eleringil ja Eesti Energial on arendamisel ulatuslik tuulikuehitusprogramm, aga tuule muutlikkuse tasakaalustamiseks vältimatult vajalik reservenergia peab nende kavade realiseerumisel olema samuti tagatud meie endi kasutuses ja käsutuses olevate elektrienergia tootmisvõimsustega, olgu selleks siis põlevkivi- ja/või tuumaenergeetika.
Eesti ei tohi võtta täiendavaid julgeolekuriske ja me oleme seisukohal, et nende võtmiseks pole ka tegelikku majanduslikku vajadust.
Taotleme, et riigiorganid ei kordaks NRG-laadseid otsuseid niivõrd olulises küsimuses,» seisab akadeemikute pöördumises.