Neivelt ei näe euro viibimises hullu

Foto: Repro

Kuigi nii valitsus kui ka rahandusministeerium pingutavad selle nimel, et 2011. aastal euro kasutusele võtta, ei juhtuks pankur Indrek Neivelti meelest midagi hullu, kui Eesti vajalikke kriteeriume ei täida.

«Kui me kriteeriume mingil põhjusel ei saaks täidetud, ei saa veel maailm otsa,» tõdes Neivelt eilsel Euroopa ühisraha euro teemalisel debatil rahandusministeeriumis, mida kuulama olid tulnud kümned huvilised.

Vestlusringi olid palutud rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga asepresident Märten Ross, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, majandusteadlane Andres Arrak ning eile end lihtsalt kodanikuks nimetada palunud Neivelt. Tõsi, tööalaselt on Neivelt siiski ka Bank of St. Petersburgi nõukogu esimees.

Et euro teemat on viimasel ajal jahvatatud päris usinalt, võiks eilse debati kohta öelda, et ega küll küllale liiga tee. Samas õhkus üritusest tahes-tahtmata rahandusministeeriumi soovi avalikkusele teada anda: euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2011 on Eesti jaoks üsna tõenäoline.

Sellest hoolimata andis Neivelt mõista, et praegu peaks jääma siiski realistiks ja püsima kahe jalaga maas.

«Ma ei saa hästi aru, miks ma üldse täna siin olen,» tõdes Neivelt oma avasõnavõtus.

Neivelt viitas sellele, et kätte hakkab jõudma novembri keskpaik ning sel aastal midagi suurt enam euro heaks ära teha ei anna – kõikvõimalikud kärped on juba tehtud ning erakorralised dividendid määratud.

«Tore, kui ta meil on. Samas pole hullu, kui me teda ei saa,» kõlas Neivelti arvamus selle kohta, kas Eestis võiks 2011. aasta 1. jaanuarist euro kasutusele tulla.

Kauaaegne pankur tõdes, et viimasel ajal on temast saanud justkui euro-vastane, kuna ta on viidanud üldises euro-tuhinas mitmetele riskikohtadele, nagu väga suur majanduslangus ja tööstustoodangu mahtude kukkumine ning samaaegne maksude tõstmine ja kõikvõimalikud kärped.

Kõige selle juures on riik seadnud eesmärgiks täita eurole üleminekuks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Neivelt võrdles kõnealuste kriteeriumide täitmist jamesbondiliku trikiga, mis võib, aga ei pruugi õnnestuda.

Ülejäänud debatil osalejad olid siiski optimistlikumalt meelestatud.

Rahandusminister Ligi kordas juba ammu levinud ütlust: eurole üleminek aitaks kasvatada välisinvestorite usaldust Eesti majanduse vastu ning paraneks ka üldine majandusaktiivsus.

Arrak tõi aga välja teise eurole ülemineku vajaduse: see aitaks Eestil teistest Baltimaadest selgelt eristuda, mis samuti oleks selge signaal võimalikele investoritele.

Arvamused

Jürgen Ligi
rahandusminister

Raha on usaldusega seotud. Suurema usalduse pälvib see rahaühik, mis on suurem ning mis esindab suuremat ja tugevamat majandust. Kroonil on usalduse probleem olemas, sest maailm vaatab seda kui tundmatut. Kokkuvõttes avaldab see mõju majandusele: investeeringuid ja majandusaktiivsust on vähem. Eriti annab see tunda majandusmõõna ja majanduslanguste ajal. Seepärast on parem meie enda raha euro vastu välja vahetada.

----------------------------

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Euro nimel on suur osa asju juba tehtud, kuid praktilised tööd seisavad alles ees. Praegu saame selgitada euro laiemat mõtet. Kõige halvem oleks, kui iseenesest õigele ja heale sammule pole ühiskondlikku tuge. Selge on see, et kui Euroopa Liidus eurot poleks, oleks kollapsist tingitud segadus tunduvalt suurem. Peame liituma euroga, mis on tugev, ja samas ei tohi me ise eurot nõrgendada.

---------------------------

Indrek Neivelt
pankur

Ega see muidugi konti murra, kui meil euro oleks. Siiski pole see siia investeerimisel kõige tähtsam kriteerium. Küsimus on ka selles, kas siin turgu on. Kuid investori seisukohast on kindlasti parem, kui meil euro oleks. Ma ei saa aru, miks ma siin täna üldse olen. Täna on ju 11. november, midagi suurt enam sel aastal teha ei saa. See on läinud rong. Kärpimised ja erakordsed dividendid on juba ära tehtud.

---------------------------

Andres Arrak
majandusteadlane

Praegune majanduskriis on minu arvates mitmes mõttes hea asi. Ühelt poolt juba seetõttu, et riigikogu ja valitsus võtavad riigieelarve vastuvõtmist sel korral ehk tõsiselt. Varem on seda tehtud ikka väga kergelt. Tõsi, mõnikord on ette tulnud, et eelarvearutelu kujuneb omamoodi «öölaulupeoks». Me olime headel aegadel küll tublid ja panime raha kõrvale, kuid meil oleks olnud võimalus seda koguda rohkem.

--------------------------

Toomas Luman
kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees

Järgmise aasta aprillis toimub korraline mõõtmine ja hindamine, kas oleme valmis eurole üle minema. Investorid hakkavad võtma meid euro-tsooni riigina alles siis, kui see korraline hindamine on tehtud. Siiani pole kuulda olnud tõsisemalt võetavaid argumente, mis meil saab olema parem juhul, kui me ei liitu euroga. Mõistlik on praegu euro nimel viimane pingutus ära teha. Seejärel on aega mõelda, mida järgmises majandustsüklis paremini teha.

Mida muudab euro tulek?

Rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine palus debatil osalenutel end mõelda 2. jaanuarisse 2011 ning kujutada, et päev varem on euro kasutusele võetud.

Kivine uuris, mida euro kasutuselevõtt asjaosaliste elus muudaks. «Üks euro kõige vastikumaid omadusi on, et temas on palju metalli,» naljatas Jürgen Ligi. «Seega tuleb tõenäoliselt osta endale uus rahakott.»

Majandusteadlane Andres Arrak sõnas: «Võtan kalli vahuveini ja lähen külla oma vanale isale, kes soovis euro tuleku oma silmaga ära näha.»

«Nagu näete, on euro tulekul ka negatiivne pool, Arrak hakkab alkoholi tarbima,» viskas Toomas Luman seepeale villast. (PM)