Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Männipuistu istutamine läheb omanikule üle kahe korra kallimaks kui samale maale männiseemne külvamine, kuid hilisem hooldamine on külvi puhul viljakal mullal märksa kulukam. Odavaim metsa saamise viis on looduslikule uuendamisele kaasaaitamine.
Metsaomanikul tuleb pärast lageraiet teha otsus raiesmiku uuendamise kohta. Võimalusi on mitmeid - istutada, külvata, jätta ala looduslikule uuenemisele ja loota, et seitsme aasta pärast on raiesmikul enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta.
Just sellist tulemust nõuab kehtiv metsaseadus, mis kohustab metsaomanikku uuendama kõiki raiesmikke, jättes samas omanikule vabaduse valida ise uuendamisviis.
Omaniku eesmärk määrav
Uuendamise või uuenemise kohta võib igal omanikul olla oma nägemus. Kõigepealt arvamus sellest, milline on õige puuliik, mida tahetakse kasvamas näha.
Valikut mõjutab kindlasti üldine nägemus metsast ja metsa majandamisest - eesmärgiks võib olla puidu tootmine, metsa kui puhkekeskkonna kujundamine, loodushoid vms.
Uuendamise majanduslikkust võib samuti vaadelda vähemalt kahest seisukohast - eesmärgiks võib olla uuendamise kulude minimeerimine või hoopiski puistu majandamisest tulevikus saadava tulu maksimeerimine.
Kui eesmärgiks on odavus, langeb valik ilmselt loodusliku uuenduse kasuks, tulu silmas pidades oleks otstarbekas kultiveerida neid puuliike, mille puidust maksab tarbija kõrget hinda.
Graafikus on esitatud kaks erinevat puistu rajamise ja majandamise mudelit. Kasutasin Riigimetsa Majandamise Keskuse taimlamajanduse direktorilt Tõnu Reimilt saadud andmeid, neid veidi korrigeerides.
Tegemist on ühe hektari jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga, kus peapuuliigina soovitakse näha mändi. Graafikus esitatud kasvatamise mudelit ja arve ei tohi võtta ainuõigena. Ühikukulud ja puidu hinnad muutuvad pidevalt.
Valige sobivaim puuliik
Seda, mida kasvatada, näitavad kõige paremini konkreetsed kasvukohatingimused. Sobivaima puuliigi valikuks tuleks vaadata, millised liigid ja kui edukalt ümberringi kasvavad.
Metsauuenduslikud valikud tehakse kasvukohatüüpide kaupa. Viljakatel kasvukohtadel tuleks pigem eelistada istutamist, sest tugev rohukasv takistab külvide kasvamaminekut. Kultuuri hooldamise kulud on nii suured, et nullivad külvitööde odavuse.
Looduslik uuendamine on odavaim uuendamise viis, külv omakorda odavam kui istutamine. Kuid mida rohkem teeme kulutusi esimesel aastal, seda suurema tõenäosusega saadakse just selline puistu, mida soovitakse.
Loodusliku uuenemisega kaasneb tunduvalt rohkem määramatust kui kultiveerimisega.
Mets on mitmekesine majandamisobjekt, mistõttu igal erineval juhul tuleb leida just sellele konkreetsele raiesmikule ja puistule ainuomane lähenemisviis.
Ühes kohas on ainuõige istutada taimed, teisal külvata seemet, kolmandas aga otsustab loodus, mida kasvatada. Alati on aga mõttekas kuulata või lugeda asjatundjate soovitusi.
Paavo Kaimre
majandus@postimees.ee
Paavo Kaimre on Eesti Põllumajandusülikooli Metsakorralduse Instituudi lektor