/nginx/o/2009/09/16/236737t1h2d7a.jpg)
President Nicolas Sarkozy rakendab tuleval aastal jõulisi meetmeid, et panna inimesed oma pensionite heaks pikemalt tööle ja reformida Prantsusmaa rahanappuses vaevlevat pensionisüsteemi, ütles kõrgelseisev valitsusametnik.
FT: Sarkozy astub võitlusse pensionisüsteemiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma viieaastase presidendiaja teist poolt alustava Sarkozy majandusreformidehimu jaoks peetakse riigi jooksvalt finantseeritava pensionisüsteemi tühjaksjooksmise peatamist kriitiliseks testiks. Paljud on kartnud, et reform lükatakse kuni 2012. aasta valimisteni edasi.
Prantsuse ametnik ütles aga Financial Timesile: «Otsus tuleb. Mul ei ole selles mingit kahtlust. See on vältimatu.»
Prognooside kohaselt jõuab pensioniraha puudujääk sotsiaalkindlustussüsteemis 2010. aastaks 10,7 miljardi euroni ja kasvab kiires tempos.
Deutsche Banki vanemanalüütiku Gilles Moëci sõnul on küsimus määravaks faktoriks selle kohta, kui tõsiselt Prantsuse valitsused riigi rahanduse taastamist võtavad.
«See tõi kaasa Alain Juppé' valitsuse langemise aastal 1995. Nicolas Sarkozy peab näitama, et suudab teha paremini, kui viimane parem-tsentristide valitsus.,» ütles Moëc.
Ametniku arvates pooldab Sarkozy täispensioni minimaalsete makseperioodide pikendamist, mitte keskmise pensioniea tõstmist üle 60 aasta. Juba nüüd on otsustatud, et makseperiood tõuseb aastaks 2012 ühe aasta võrra - 41 aastani, kuid seda tuleb veelgi tõsta.
Eesmärk oleks muuta reformid poliitiliselt suupärasemaks, kusjuures efekt jääks suures laastus samaks: inimesed peaksid kõigi hüvede nautimiseks kauem töötama. Ametniku sõnul ei poolda valitsus radikaalseid reforme, nagu Suurbritannia stiilis teise taseme erialapensionid, sissemaksemäärade järsud tõstmised või pensionitasemete langetamine, mis kulusid drastilisemalt kärpida aitaksid. Mistahes selline muutus eeldaks 2003. aastal allakirjutatud pensionireformide mudeli fundamentaalset ümbertegemist, mis võiks osutuda poliitiliselt plahvatusohtlikuks.
Ametniku hinnangul võib valdav enamus prantslasi isegi makseperioodide pikendamist negatiivses valguses näha, kuid sellise otsuse puhul võib vähemalt loota mõistvat suhtumist ja arusaamist, et kulud tuleb kontrolli all hoida.
Ametnik lisas, et Sarkozy on keskendunud pensionireformile, kuna selle alternatiivid - maksude tõstmine või kulutuste kärpimine - oleksid riskantsemad nii poliitilises kui majanduslikus mõttes.
Ministrid ei ole eriti altid reformi olemust avalikkuse ees arutama, kuna asi on poliitiliselt tundlik ning ametiühingud ja tööandjad, kes sotsiaalkindlustussüsteemi ühiselt haldavad, hakkavad kindlasti muudatuste üle kauplema.
Ametnik ennustas, et ametiühingud keelduvad toetamast isegi makseperioodi pikendamist, mis tähendaks, et valitsus peaks lahenduse läbi suruma.
Ajal mil paljud Euroopa riigid on välja töötanud plaanid pensioniea tõstmiseks - tõsi küll, etapiviisiliselt ja mitme aastakümne jooksul - peavad Prantsuse ametiühingud 60-aastaselt pensionileminekut oluliseks sotsiaalseks saavutuseks.
Sarkozyl on juba õnnestunud läbi viia üks pensionireform, nimelt lõpetada avaliku transpordi ning elektri- ja gaasiettevõtete töötajate eriprivileegid. Kriitikute arvates läks see aga lühiajalises plaanis liiga palju maksma, pikemas perspektiivis on aga säästud kaheldavad.
Ühe prognoosi järgi on pensionipuudujääk 2050. aastaks 3,1 protsenti SKTst, mis on tänu Prantsusmaa kõrgele iibele mõnedest ELi riikidest madalam. Värske ametlik pikaajaline prognoos avaldatakse tuleval aastal.
Copyright The Financial Times Limited 2009.