Pangad kõikjal maailmas seisavad silmitsi kõrgenevate rahastamiskuludega, mis võib kärpida kasumeid ning seada löögi alla nende kliendid, sest pankadel tuleb järgneva kolme aastaga aeguvad lühiajalised, koguväärtuses üle 7000 miljardi dollari ulatuvad laenud pikemaajalisteks võlakirjadeks ümber finantseerida, selgub täna avaldatud uuringust.
Asutused, kes soovivad vähendada oma sõltuvust lühiajalistest vekslitest, peavad need nüüd välja ostma, kuna intressimäärad tõenäoliselt tõusevad ning valitsused lõpetavad finantssüsteemi toetamise, järeldab oma uuringus krediidireitingu-agentuur Moody's.
Aeguvate võlgade tulvaveed tabavad USAd ja Suurbritanniat rängalt. Aastaks 2012 jõuavad kätte 2000 miljardi dollarilise võlasumma tähtajad, mis võib pankade kasumeid kärpida või sundida neid üksikisikutelt ja ettevõtetelt teenuste eest rohkem küsima.
Kiire vajadus refinantseerida aastaks 2012 üle 7000 miljardi ja aastaks 2015 täiendava 3000 miljardi dollari väärtuses võlgasid toob veelgi teravamalt esile finantskriisi võitjad ja kaotajad, kuna paremas olukorras pangad saavad end rahastada odavamate intressidega kui hätta sattunud konkurendid.
Investorite sõnul hakkab aeguvate võlgade mägi üha raskemini rõhuma pangavõlakirjade maksumusele.
Moody'se hinnangul tuleb laenuasutusel, kes soovib lühiajalist valitsuse poolt tagatud võlakirja 10-aastaseks veksliks ümber finantseerida, arvestada kuni 7 protsendipunkti kõrgemate kuludega.
Viimase viie aastaga on pankade poolt väljastatud uute laenude maksetähtajad langenud 7,2 aastalt 4,2 aastale, mis on reitinguagentuuri andmetel kõige lühem keskmine uute laenude maksetähtaeg 30 aasta jooksul.
Keskmine laenude maksetähtaeg USAs langes 2009. aastal 3,2 aastani, mis on alla poole pikaajaliste laenude keskmisest.
USAs on ühe ohumärgina juba elavnenud tasumata laenude vahetuslepingute turg, mis näitab, kui mures investorid ettevõtete olukorra pärast on.
Credit Derivatives Researchi peastrateegi Tim Backshalli sõnul on pankade tasumata laenude tehingutega mõõdetav investorite riskitaju järgmise kolme aasta osas suhteliselt madal.
Samas aga tõuseb risk kolmanda kuni viienda aastaga umbes 30 protsenti.
Kriisieelsetel aastatel ahmisid pangad endale kuhjadena lühiajalisi laene, kuna külluslikult saadaolev odav krediit ja madalad intressimäärad lükkasid nende kulud alla.
Lühiajalise finantseerimise trendi hoogustas veelgi see, et valitsused alates USAst ja Suurbritanniast kuni Belgia ja Uus-Meremaani nõustusid kriisi ajal lühiajalisi pangalaene garanteerima.
Copyright The Financial Times Limited 2009.