Maja soojustamine vähendab küttearveid kolmandiku võrra

Parimal juhul aitab remont küttekulusid ligi poole võrra kokku tõmmata. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Korralik remont nõukogudeaegses kortermajas annab umbes kolmandiku võrra väiksemad küttearved, ideaaljuhul on võimalik küttekulu aga vähendada peaaegu poole võrra.

Krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus Kredex korraldab sel nädalal energiasäästunädala ning selleks kogusid nad korteriühistutelt praktilisi kogemusi selle kohta, millist kokkuhoidu vana kortermaja korralik soojustamine annab.

OÜ Võru Kinnisvara juhataja Mati Kriis kirjeldas Kredexile ühe nende hallatava kortermaja renoveerimist. Kahekorruseline 16 korteriga maja asub Võrus endises sõjaväelinnakus ja oli isegi sealset ehituskvaliteeti arvestades kehvas korras.

Tasub ära kümne aastaga

2004. aastal sai maja küll uued välisuksed, trepikodade aknad ja uue katusekatte, kuid majaelanike suurimaks probleemiks jäi väga ebaühtlane küttejaotus korterite lõikes. Selle põhjuseks oli Nõukogude perioodil üldjuhul kasutatud nn ühetorusüsteem, mis ei võimalda üksikute radiaatorite kaupa reguleerimist.

Seetõttu tuli minimaalselt elukõlbliku temperatuuri tagamiseks ühtedes korterites teisi kortereid tugevalt üle kütta. Lisaks põhjustas soojuskadusid see, et suur osa jaotustorustikust paiknes kütmata pööningul.

Mõne aasta eest tehti suurem remont, mille käigus vahetati välja radiaatorid, paigaldati kõigile uutele radiaatoritele termostaatventiilid ja loobuti ülemisest küttejaotusest. Renoveerimise maksumuseks koos projektiga kujunes Kriisi sõnul ligikaudu 430 000 krooni, mis saadi kokku pangalaenu ja Kredexi abiga.

Kuna naabruses asus üks täpselt samasugune maja, sai selle abil võrrelda küttekulude kokkuhoidu. Kriisi sõnul langesid küttekulud teise majaga võrreldes ligi 30 protsenti.

«Möödunud kütteperioodi tervikuna analüüsides selgub, et selle projekti tasuvusaeg eelmise kütteperioodi hindasid aluseks võttes on veidi alla kümne aasta,» lausus Kriis. Kuna küttesüsteemi eluiga on mitu korda pikem, võib tema sõnul öelda, et tehtud töö annab piisava säästu, rääkimata sellest, et majaelanikel on kõikides korterites võimalik seada endale sobiv temperatuur.

Viljandis Männimäel asuva 12 korteriga maja elanik Malle Järvekülg kirjutas Kredexile, et pärast renoveerimist langes nende maja soojakulu veerandi võrra. Eriti rõõmustas teda aga maja paranenud väljanägemine, mis tõstis korterite väärtust kinnisvaraturul. «Maja sai nii ilus, et sai isegi linnavalitsuselt preemia,» oli Järvekülg rahul.

Türil asuva, 1985. aasta lõpul valminud 24-korterilise elamu elanik Eino Sepp oli samuti renoveerimise tulemustega rahul. Nagu tolle aja korterelamud ikka, maja sooja väga ei pidanud. Soojakulu vähendamiseks otsustas korteriühistu soojustada elamu otsaseinad.

Tulemuseks oli, et otsapoolsete korterite elanikud enam külma kodu üle ei kurtnud. Ühel järjekordsel majaelanike üldkoosolekul pakkusid inimesed, et juhatus võiks selgitada kogu maja renoveerimistööde maksumuse ning pangalaenu saamise võimalused.

Ilus maja ja soojad toad

Samal koosolekul valitud uus juhatus asuski tööle – koostati tööde loetelu, telliti projekt, võeti hinnapakkumisi ehitajailt ja uuriti pankadelt laenu saamise võimalusi. Mõne kuu pärast kutsuti kokku majaelanike erakorraline üldkoosolek, et otsustada renoveerimistööde tegemine ja pangalaenu võtmine. Renoveerimist toetasid nüüd kõigi korterite omanikud. Laenu tagasimakseks otsustati suurendada igakuist hooldustasu.

Remondi järel vähenes maja soojakulu umbes veerandi võrra ja elanike hinnangul on ka elamine pärast põhjalikku renoveerimist mugavamaks muutunud.

Raplas asuva nõukogudeaegse 60 korteriga elamu majanõukogu esimehe Rein Kivi sõnul alanesid nende maja küttekulud pärast renoveerimist 30 protsenti. Kuna nende majas pole korteriühistut, oli neil laenu võtmiseks vaja käendajat. Selleks pöördusid nad Kredexi poole ja nende käendusel võis ehitus alata.

Kredexi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on Kredexi üheks eesmärgiks ka vanade korterelamute renoveerimise toetamine. Euroopas on tema sõnul heaks tavaks saanud korraldada iga-aastaseid energiasäästu päevi või nädalaid, et panna inimesi mõtlema energiatarbimise ning selle vähendamise peale. 

Kommentaar

Mirja Adler
Kredexi eluaseme­divisjoni juht:

Teadaolevalt on Eesti korterelamud halvas seisukorras, mis toob endaga kaasa suured küttearved ja erinevused korterite temperatuurides. Tihti on ülemisel korrusel tubade temperatuur 16–17 °C, keskmistel korteritel 20–21 °C, küttearved on kõigil aga ühtemoodi kõrged. Elanikud ei ole rahul oma eluaseme kvaliteedi, välisilme ega turvalisusega. Probleemide lahendamiseks tuleks korterelamu renoveerida.

Praegu pakub Kredex Swedbanki ja SEB panga vahendusel korterelamutele pikaajalist madala intressiga (kuni 4,7% fikseeritud kümneks aastaks) laenu, mis on läbi aegade parim finantseerimisvõimalus korterelamutele. Laenu eeltingimuseks on energiaaudit. Lisaks soodsale laenule on praegu ka ehitushinnad võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga märkimisväärselt madalamad. Seega on aeg otsused vastu võtta ja tegutseda.

Sügisel on õige aeg alustada ettevalmistustega, et kevadel võiks maja rekonstrueerimine alata ja järgmisel sügisel elaksid majaelanikud juba soojapidavas ja turvalises majas kaasaegsetes elamistingimustes. Soovitud tulemuse saavutamiseks tasub endale appi võtta projektijuht juba projektide tellimisel, aga kindlasti ehitushanke läbiviimiseks ning omanikujärelevalve tegemiseks. Energiaauditile ja selle alusel tehtud ehitusprojektidele pakub Kredex ka kuni 50 protsendi ulatuses toetust. Renoveerimislaenu ja toetuste tingimused on saadaval Kredexi kodulehel www.kredex.ee.